Uus elektriliin pakub Läänemaal stabiilsemat elektrivarustust ({{commentsTotal}})

Läänemaal asuva Kullamaa ja Raplamaal asuva Märjamaa vaheline uus elektriliin peaks Elektrilevi hinnangul tagama senisest stabiilsema elektrivarustuse ligi kolmele tuhandele majapidamisele. Tegemist on esimese korraga 20 aasta jooksul, mil Elektrilevi rajas oma võrgus 110 kilovoldise pingega liini uuele trassile.

Varem said Märjamaa valla elanikud elektrit Ellamaalt kulgeva 52-aastase halvas seisukorras liini kaudu, mis tähendas et rikkeid juhtus sageli. Kuna selle 31-kilomeetrise liini ümberehitamine ei olnud majanduslikult mõistlik, rajati uus ja lühem, 22-kilomeetrine ühendus hoopis Kullamaa alajaamaga Läänemaal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uus liin on Elektrilevi kinnitusel varasemast kõrgem mis tähendab, et on väiksem oht, et mõni väljaspool trassi kaitsevööndit kasvav suur puu murdudes juhtmeid vigastab. 

"Järgmine ilmastikurisk on näiteks äike, mis aeg-ajalt suveperioodil esineb. Antud liinil on ka piksekaitsetrossid olemas. Kõik sellised abinõud, mis peaks ka seda riski maandama. Ilmselgelt ta on küll avatud õhuliin aga ta on ilmselgelt turvalisem kui olemasolev," ütles Elektrilevi varahalduse juht Jaanus Tiisvend.

Tegemist on esimese korraga 20 aasta jooksul, mil Elektrilevi rajas 110 kilovoldise elektriliini uuele trassile. Selle ehitus maksis 1,15 miljonit eurot. Järgmisel aastal renoveeritakse ka Märjamaa piirkonnaalajaam, mis peaks seadmete töökindlust veelgi parandama.

"See tähendab, et tulevikus ei peaks selliseid olukordi siin enam olema, et järsku näiteks terve Märjamaa alev mingil põhjusel elektrita jääb," kommenteeris Märjamaa vallavanem Villu Karu.

Mullu sai valmis Kullamaa alajaam, mis muutiski võimalikuks uue liini rajamise. Kullamaa ja Märjamaa piirkonna elektriühenduse parandamise projekti investeeritakse järgmise aasta lõpuks kokku 3,8 milonit eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: