Pärnumaa kutsehariduskeskus sulgeb oma koolituskeskuse ({{commentsTotal}})

Pärnumaa kutsehariduskeskus paneb õpilaste puudusel 1. septembrist kinni oma koolituskeskuse, kunagise kuulsa Tihemetsa sovhoostehnikumi peahoones ja koondab kolm-neli töötajat. Haridus- ja teadusministeerium annab eurorahaga renoveeritud niinimetatud Voltveti mõisa Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle, et see otsustaks, mis ajaloolisest hoonest saab.

Pärnumaa kutsehariduskeskus pidi Voltvetist loobumise otsuse tegema juba tänavu, kuigi arengukava järgi oli see kavas aasta hiljem. Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp ütleb, et midagi polnud parata, sest õpilasi lihtsalt ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seal on meil metsanduse ja aianduse eriala, aga kuna Eestis on metsanduse spetsialiseeritud kool Luual ja aianduse spetsialiseeriud kool Räpinas, siis tegelikult need mahud meil on nii väiksed, et sellega ühte suurt hoonet üleval pidada ei jõua," ütles Müürsepp.

Direktor ütleb, et kuigi Tihemetsa on tohutult panustatud, pole maja maja pärast mõtet hoida.

"Tasapisi me oleme teda tõepoolest renoveerinud, meie kooli käes on ta olnud juba kokku kolmteist aastat. Selle aja jooksul oleme me ikka väga palju panustanud, nii mõisahoonesse, õpilaskodusse kui ka ümbritsevasse parki. Aga kahjuks hoonet hoone pärast me majandada ei suuda. Kui praegu on seal põhikohaga õppijaid ainult kaksteist," sõnas ta.

Tihemetsa personalil on samuti väga kahju, et õppehoone kinni pannakse.

"Täna me seisame selle eest, et me valmistame endid, oma õpilasi, et 1. septembrist õppetööga Pärnus jätkata samadel erialadel. Tunded on kindlasti segased, järgmisena kurvad. Tavaliselt järgneb ka selliseid hetki, et äkki leppimatus, äkki oleks saanud midagi teisiti teha," lausus Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep.

Voltveti koolituskeskuse majandusjuht Mati Jassik lisas, et tema on seal tööd teinud üksteist aastat. "Paljud asjad on oma kätetöö. Eks ikka natuke vaatad selle pilguga, et kuidas ta läheb edasi. Aga ega siis midagi kadunud ei ole. Ma olen varem töötanud kohtadel ka, kus olen palju pidanud üles ehitama. Ja samamoodi, pöörad selja. lähed, vaatad tagasi. Elu on täis uusi väljakutseid alati."

Riigi Kinnisvara teatas, et haridus- ja teadusministeeriumilt tuli eelmisel nädala ettepanek anda Voltveti mõisahoone Riigi Kinnisvara omandisse. Kuna vara ülevõtmise protsess on pikk ja aeganõudev, siis RKASi omandisse jõuab kinnistu alles tuleval kevadel. Siis on ka paras aeg hakata tulevikuplaane tegema. Et aga hoone säiliks senisel kujul, hakatakse seda haldama juba sügisel.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema