Liiklusõnnetustes sai viga viis inimest ({{commentsTotal}})

Politseiauto.
Politseiauto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Üle Eesti juhtus esmaspäeval neli liilklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest, politsei tabas ööpäeva jooksul 13 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti.

Kella 12.21 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Meremõisa külas Pihlaka tee 5 juures, kus esialgsetel andmetel mootorratas KTM, mida juhtis 29-aastane mees, kaldus lauges kurvis vasakule teelt välja ja paiskus kraavi. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kella 18.53 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Järvevana tee 9 juures, kus 36-aastane naine juhtides mootorsõidukit Volkswagen Polo kaotas sõiduki üle kontrolli ning paiskus teelt välja paremale vastu posti. Kaasreisijad üheksa-aastane ja viieaastane poisid toimetati Tallinna Lastehaiglasse.

Kella 19.45 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Keila-Haapsalu maanteel 11. kilomeetril, kus 52-aastane alkoholijoobes mees juhtides Opel Vectrat kaotas sõiduki üle kontrolli ning paiskus esmalt teelt välja vasakule vastu bussipeatuse pinki ja seejärel paiskus paremale teelt välja. Juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kella 21.49 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Padise vallas Harju-Risti külas Keskuse tänava ristmikul, kus sõiduauto Volkswagen Bora, mida juhtis 19-aastane mees, sooritas vasakpööret ning põrkas kokku otse vastu liikunud mootorrattaga Orion, millel puudusid tuled. Mootorrattur, 18-aastane mees toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Mootorratturil puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning mootorratas oli registreerimata. Samuti puudus mootorratturil kiiver, teatas politsei.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: