Haigekassa juht ei näe suurest ülekulust hoolimata mureks põhjust ({{commentsTotal}})

Tanel Ross.
Tanel Ross. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi haigekassa eelarve on esimese poolaastaga 33 miljoni euroga miinuses, kinnitas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross Postimehele antud kirjalikus usutluses, et kõik on normaalne. Rahandusminister Sven Sester soovib samas saada haigekassalt kiireid lahendusi, millega eelarve tasakaalu viia.

"Riikliku ravikindlustuse finantspositsioon on lähiaastatel piisavalt tugev," ütles Ross ajalehele. Eelnevatel aastatel sotsiaalmaksuna kogutud, kuid ravikindlustuses kasutamata reservi on 114 miljonit eurot. Kokku on haigekassal varusid koos riskireservi ja reservkapitaliga ligi 200 miljonit eurot.

Haigekassa eelarve suure lõhkimineku üks põhjus on C-hepatiidi ravimite lisamine soodusravimite nimekirja. Kuna ravitavaid on plaanitust pea poole enam, siis nende ravimitele kulunud kaheksa miljonit moodustab lõviosa soodusravimite (ligi 11 miljonit) ülekulust.

Ross ei vastanud küsimusele, miks puudus haigekassal eelarve koostamise ajal ülevaade selle ravi vajajate tegelikust arvust.

"Lihtsalt patsiendid on oodatust kiiremini terveks ravitud ja haigekassa on pidanud selle kulu kandma varem kui prognoositud. Ravi on kallis, samas lühiajaline," ütles Ross.

Rahandusminister Sven Sester tahab samas haigekassalt kiireid lahendusi, millega eelarve tasakaalu saada, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Kui 2016. aasta eelarvet kinnitati, küsisin ekspertidelt veel eraldi üle: kas olete kindlad, et hindate neid andmeid õigesti?” rääkis Sester. "Lõplik pilt näitab, et siin on olnud väga suured möödapanekud.”

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski leiab, et pikemas perspektiivis pole haigekassa praegu rahastamismudel niiukinii jätkusuutlik. „Siin peab niikuinii hakkama otsuseid tegema,” lausus Ossinovski. Ministri sõnul saab praegust haigekassa süsteemi reservi arvel üleval pidada maksimaalselt viis aastat. Ossinovski lahendus oleks lihtne: eelarvest tuleks haigekassale raha juurde leida.

Rahandusminister peab siiski haigekassa eelarveprobleemide lahenduseks struktuurireforme ja töö ümberkorraldamist. Sesteri hinnangul tuleb jõuda eelarvega tasakaalu nii kiiresti kui võimalik.  

Toimetaja: Anvar Samost



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema