Sporditoetus muutub keelatud abiks ({{commentsTotal}})

Rally Estonia Lõuna-Eestis.
Rally Estonia Lõuna-Eestis. Autor/allikas: Karli Saul

Suuri spordiüritusi nagu Tartu maraton ja Rally Estonia korraldavad organisatsioonid on aastaid saanud võistluste korraldamiseks omavalitsustelt või riigilt toetust ning kohati päris suuri summasid, kuid edaspidi võib spordiürituste suures mahus toetamine osutuda keelatud riigiabiks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa Komisjon täpsustas kevadel oluliselt riigiabi eri definitsioone ja kriteeriume: nüüd on seal kirjas, et ühinguid, mida riik ise loeb assotsiatsioonideks või spordiklubideks, tuleb sellegipoolest edaspidi ettevõtjateks lugeda.

„See on täiesti uus vaatenurk, mis on pehmelt öeldes absurdne,” ütles ajalehele MTÜ Klubi Tartu Maratoni juht Indrek Kelk. Tartu maratonide sarja korraldajatele on see suur löök.

Kõige lihtsam võimalus oleks toetada spordiüritust nii, et see kvalifitseeruks vähese tähtsusega riigiabiks. Selle alla läheks toetus siis, kui kolme aasta jooksul ei ületa abisumma kokku 200 000 eurot. Tartu maraton saab aga aastas ainuüksi Tartu linnalt ligi 70 000 eurot toetust, kolme aasta peale läheb vähese tähtsusega riigiabi piir julgelt lõhki.

Sama probleemi ees seisavad ka näiteks MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja Tartult suurimat toetust saav MTÜ Rally Estonia.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et nende jaoks on tegemist värske probleemiga ja lahenduste leidmiseks on nüüd kultuuriministeeriumi poole pöördutud.

Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene tõdes Tartu linnale antud vastuses, et spordiorganisatsioonide korraldatavate suuremate spordisündmuste toetamise muutumine riigiabiks on ka ministeeriumis palju küsimusi tekitanud. Probleem seisneb selles, et need sündmused ja organisatsioonid ei kvalifitseeru olemasolevate erandite alla.



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: