Sporditoetus muutub keelatud abiks ({{commentsTotal}})

Rally Estonia Lõuna-Eestis.
Rally Estonia Lõuna-Eestis. Autor/allikas: Karli Saul

Suuri spordiüritusi nagu Tartu maraton ja Rally Estonia korraldavad organisatsioonid on aastaid saanud võistluste korraldamiseks omavalitsustelt või riigilt toetust ning kohati päris suuri summasid, kuid edaspidi võib spordiürituste suures mahus toetamine osutuda keelatud riigiabiks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa Komisjon täpsustas kevadel oluliselt riigiabi eri definitsioone ja kriteeriume: nüüd on seal kirjas, et ühinguid, mida riik ise loeb assotsiatsioonideks või spordiklubideks, tuleb sellegipoolest edaspidi ettevõtjateks lugeda.

„See on täiesti uus vaatenurk, mis on pehmelt öeldes absurdne,” ütles ajalehele MTÜ Klubi Tartu Maratoni juht Indrek Kelk. Tartu maratonide sarja korraldajatele on see suur löök.

Kõige lihtsam võimalus oleks toetada spordiüritust nii, et see kvalifitseeruks vähese tähtsusega riigiabiks. Selle alla läheks toetus siis, kui kolme aasta jooksul ei ületa abisumma kokku 200 000 eurot. Tartu maraton saab aga aastas ainuüksi Tartu linnalt ligi 70 000 eurot toetust, kolme aasta peale läheb vähese tähtsusega riigiabi piir julgelt lõhki.

Sama probleemi ees seisavad ka näiteks MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja Tartult suurimat toetust saav MTÜ Rally Estonia.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et nende jaoks on tegemist värske probleemiga ja lahenduste leidmiseks on nüüd kultuuriministeeriumi poole pöördutud.

Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene tõdes Tartu linnale antud vastuses, et spordiorganisatsioonide korraldatavate suuremate spordisündmuste toetamise muutumine riigiabiks on ka ministeeriumis palju küsimusi tekitanud. Probleem seisneb selles, et need sündmused ja organisatsioonid ei kvalifitseeru olemasolevate erandite alla.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema