Biden kinnitas Riias NATO liitlastele pühendumist ({{commentsTotal}})

{{1471932822000 | amCalendar}}

USA asepresident Joe Biden saabus teisipäeva hommikul Riiga, kus ta kohtus Eesti, Läti ja Leedu presidentidega.

Biden külastab Lätit oma 22.-25. augustini vältava Euroopa-turnee raames, mille käigus väisab ta ka Türgit ja Rootsit.

USA asepresident kohtus Riias kolme Balti riigi presidentidega ning tegi avaliku pöördumise Baltimaade elanike poole.

Analüütikute sõnul annab Bideni visiit tunnistust USA jätkuvast poliitilisest toetusest Balti riikidele, mis on eriti oluline pärast NATO tippkohtumist Varssavis tänavu juulis.

Ühendriikide asepresident külastas Lätit ka 2014. aastal. 

USA on täielikult pühendunud NATO liitlaste kaitsmisele

Biden kinnitas Riias viibides, et Ameerika Ühendriigid on täielikult pühendunud NATO liitlaste kaitsmisele.

Biden ja Balti presidendid Riias presidendilossis. Foto: USA saatkond

"Me oleme täielikult, põhjalikult, 100 protsenti pühendunud oma NATO kohustustele ja eriti 5. artiklile," rääkis Biden Reutersi teatel Läti pealinnas.

USA pühendumus NATO liitlaste kaitsele on "kaljukindel", ütles USA asepresident Joe Biden teisipäeval Riias.

"Ajal, mil mõned kahtlevad Euroopa integratsiooni jätkumises, on teie riik jõuline meeldetuletus, kui palju on võimalik saavutada, kui kisume maha koostööd takistavad müürid, selle asemel, et luua väljamõeldud eraldusjooni," ütles asepresident Riia rahvusraamatukogus peetud kõnes.

"Täna mäletame "Balti tee" jõudu, õlg-õla kõrval ja käsikäes seismise jõudu. See on eriti tõsi, kui asi puudutab teie ühist julgeolekut. Tõotused, mille oleme üksteisele andnud oma kollektiivkaitse tagamiseks NATO liitlastena, on aastakümneid olnud ülemaailmse stabiilsuse nurgakiviks ning on seda jätkuvalt."

"Ärgu olgu kahtlustki - USA pühendumus (NATO alusleppe) artiklile 5 on kaljukindel ja vankumatu. Me oleme võtnud püha kohustuse. Oleme välja käinud oma au ning me ei jäta iialgi oma kohustusi täitmata. Mitte ainult praegu, vaid igavesti," lausus Biden.

"Ameerika ei jäta iialgi oma liitlasi kaitseta. Me vastame. Ajal, mil Venemaa astub aina agressiivsemaid samme ning ähvardab oma naaberriikide suveräänseid õigusi, on NATO jätkuvalt sama elutähtis. Agressiooni esineb ka tänapäeva Euroopas ning me peame olema valmis sellele agressioonile vastu seisma."

"Rünnak ühele on rünnak kõigile. Punkt. Lause lõpp. See on täpselt nii elementaarne, see on täpselt nii lihtne. Tahame, et teaksite nii teie kui ka Moskva, et me mõtleme, mida ütleme."

"Hoolimata sellest, mida kuulete praeguses tulises (USA) poliitikas, on minu riigis laiaulatuslik ja sügav pühendumus NATO-le," ütles asepresident.

Samas pole NATO kunagi olnud ühesuunaline tänav, rõhutas Biden. Oleme tugevad, kui Euroopa on turvaline ja stabiilne, lisas ta.

"Baltimaade ja USA vaheline sõprus on igikestev," ütles asepresident.

President Ilves: Euroopa ja USA liitlassuhe püsib kindlana 

"Euroopa ja Ameerika Ühendriigid on lähedased liitlased, meie koostöö on kindel ja julgeolek jagamatu," ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Riias. 

Eesti riigipea nimetas sümboolseks, et kohtumine toimub 23. augustil, paljudelt riikidelt – Eesti, Läti, Leedu nende seas – iseseisvuse röövinud natsi-Saksamaa ja NSV Liidu salalepete sõlmimise 77 aastapäeval. 

"Me teame diktatuuri hinda ja teame vabaduse hinda, teame demokraatia ja sõpradega sõlmitud liitlassuhte väärtust," rõhutas ta. 

President Ilvese sõnul seisavad EL ja USA silmitsi ühiste ohtudega, mille seas on rahvusvaheline terrorism, jätkuv agressiivsus ja ebastabiilsus Euroopa Liidu ja NATO läbinaabruses. 

"Nende ohtudega saame hakkama ainult üheskoos, üksteist toetades ning seeläbi meie partnerlust ja liitlassuhet igapäevaselt tugevdades," sõnas Eesti riigipea. 

Piirkondliku julgeoleku puhul pidas ta oluliseks NATO liitlasüksuste roteeruvat kohalolekut alliansi idatiiva riikides ja tunnustas Ameerika Ühendriike, kes on paigutanud oma üksused Baltimaadesse. 

Kõrvuti NATO Varssavi tippkohtumise otsustega kinnitab see alliansi otsustavust olla nähtav ja usutav kõigi liitlaste julgeoleku tagamisel, ütles president Ilves, lisades, et Eesti omalt poolt jätkab panustamist julgeoleku tagamisse vastutustundelise liitlasena.

 

Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema