Taani politsei kardab, et Rootsi autodesüütamise laine on Kopenhaagenisse levinud ({{commentsTotal}})

Põlev auto, arhiivifoto.
Põlev auto, arhiivifoto. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Kopenhaagenis on paari viimase öö jooksul pandud põlema ligi 20 autot ning politsei kardab, et sel kuul Rootsis levinud süütamistelaine on nüüd ka Taani jõudnud.

Võimude kinnitusel pandi ööl vastu pühapäeva põlema 10 sõidukit ning ööl vastu esmaspäeva süüdati vähemalt 7 autot. Möödunud öö andmed pole veel laekunud, vahendas The Local.

Pühapäeva põlengud leidsid aset Amageris ja Christianshavnis. Esmaspäeva hommikuks kokku loetud süütamised olid toimunud Christanshavnis ning üks veel ka Valbys.

Rootsis Malmö linnas on alates juulist pandud põlema vähemalt 70 autot ning süütamisi on olnud ka teistes linnades, näiteks Stockholmis, Göteborgis ja Norrköpingis.

Kopenhaageni politsei teatel pole hetkel veel tuvastatud seost Rootsi süütamistega.

"Praegu on veel vara öelda, millisel määral võib see olla seotud nende süütamistega, mis on toimunud Rootsis. Kuid see pole ka oluline. Me ei tolereeri Kopenhaageni tänavatel süstemaatilist autodepõletamist," rääkis Taani pealinna politsei pressiesindaja Rasmus Bernt Skovsgaard, kes samas tunnistas, et "loomulikult ollakse Rootsi kolleegidega kontaktis".

Politsei kinnitusel on süütamiste ennetamiseks võetud kasutusele "sobivad meetmed", samuti kutsutakse kodanikke üles võtma ühendust, kui nad midagi kahtlast märkavad.

Samas pole autodesüütamise laine asjaolud ja motiiv ka Rootsis veel selgeks saanud. Kuigi on teada, et suur osa süütamistest on leidnud aset linnaosades, mis on tundud sotsiaalsete probleemide ja jõuguvägivalla poolest, polnud enne süütamisi mingeid erakordseid pingeid või rahutusi olnud.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: