Taani politsei kardab, et Rootsi autodesüütamise laine on Kopenhaagenisse levinud ({{commentsTotal}})

Põlev auto, arhiivifoto.
Põlev auto, arhiivifoto. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Kopenhaagenis on paari viimase öö jooksul pandud põlema ligi 20 autot ning politsei kardab, et sel kuul Rootsis levinud süütamistelaine on nüüd ka Taani jõudnud.

Võimude kinnitusel pandi ööl vastu pühapäeva põlema 10 sõidukit ning ööl vastu esmaspäeva süüdati vähemalt 7 autot. Möödunud öö andmed pole veel laekunud, vahendas The Local.

Pühapäeva põlengud leidsid aset Amageris ja Christianshavnis. Esmaspäeva hommikuks kokku loetud süütamised olid toimunud Christanshavnis ning üks veel ka Valbys.

Rootsis Malmö linnas on alates juulist pandud põlema vähemalt 70 autot ning süütamisi on olnud ka teistes linnades, näiteks Stockholmis, Göteborgis ja Norrköpingis.

Kopenhaageni politsei teatel pole hetkel veel tuvastatud seost Rootsi süütamistega.

"Praegu on veel vara öelda, millisel määral võib see olla seotud nende süütamistega, mis on toimunud Rootsis. Kuid see pole ka oluline. Me ei tolereeri Kopenhaageni tänavatel süstemaatilist autodepõletamist," rääkis Taani pealinna politsei pressiesindaja Rasmus Bernt Skovsgaard, kes samas tunnistas, et "loomulikult ollakse Rootsi kolleegidega kontaktis".

Politsei kinnitusel on süütamiste ennetamiseks võetud kasutusele "sobivad meetmed", samuti kutsutakse kodanikke üles võtma ühendust, kui nad midagi kahtlast märkavad.

Samas pole autodesüütamise laine asjaolud ja motiiv ka Rootsis veel selgeks saanud. Kuigi on teada, et suur osa süütamistest on leidnud aset linnaosades, mis on tundud sotsiaalsete probleemide ja jõuguvägivalla poolest, polnud enne süütamisi mingeid erakordseid pingeid või rahutusi olnud.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: