5 uudist, mida täna hommikul teada: seakasvatajad soovivad kaitseväge appi, GAG loob Kalamajja uut koolimaja ja Eesti ultratriatleet kompab inimvõimete piire
Siin on viis uudist, millega täna hommikul kursis olla!
Seakasvataja: kaitseministeerium tuleb appi kutsuda, sest neil on ju relvad
Möödunud nädalal aset leidnud seakasvatajate ja veterinaaride kohtumisel nõudsid seakasvatajad seoses seakatku laastamistööga riigilt metssigade arvukuse kiiremaks vähendamiseks vajadusel kaitseväe kaasamist, kirjutab Saarte Hääl.
"Kui jahimehed ei saa küttimisega hakkama, siis tuleb kaitseministeerium appi kutsuda, sest neil on ju ka relvad," kõlas üks kohtumisel kõlanud seisukoht. Kaitseväe kasutamist sigade küttimisel pooldab ka Saaremaa seakasvatusettevõtteid ühendava Valjala Söödatehase juht Raul Maripuu.
"Kui Eesti on seadnud metssigade arvukuse vähendamise 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta, siis tuleks see nõue jõulisemalt paika panna ja seda jäigalt järgida," leidis seakasvataja, kelle sõnul tuleks jahinduspoliitika küündimatuse korral tuua appi kaitsevägi. "Kogu Saaremaa on üles tuhnitud – kas ikka kütitakse metssigu nii palju kui vaja?" küsis seakasvataja.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles kohtumisel seakasvatajatega, et võitlust seakatkuga saab nimetada sõjaks ja niinimetatud sõja ajal ei saa lõpmatult kaalutleda iga otsuse juures, vaid tuleb olla jõulisem ja otsustuskindlam.
Sõjakas meeleolus olid ka seakasvatajad ise, kes leidsid, et katku ajal tuleks registreerimata ja nõudeid mittetäitev seapidaja nimetada kurjategijaks. Märgiti, et nõuete mittetäitjaid tuleb jõuliselt korrale kutsuda ning nendega ei tohi leebelt käituda. Öeldi sedagi, et katku ajal ei saa olla eetiline.
Gustav Adolfi Gümnaasium avab Kalamajas innovatiivse koolimaja
Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG) laieneb järgmisest õppeaastast Kalamajja, kus aadressil Vana-Kalamaja 9 avatakse I ja II kooliastme uuenduslik renoveeritud õppehoone.
„Äsja valmis saanud projekti joonised ja makett kajastavad meie unistuste kooli Vana-Kalamaja 9 miljööväärtuslikus majas,“ ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.
Traditsioonilisest koolihoonest eristab GAG-i uut õppehoonet see, et maja koridorid pakuvad igal sammul liikumis- ja avastamisrõõmu – seal on jooksurajad, tegevusalad ja istumisalad.
Füüsilist tegevust võimaldavad virtuaaltennis, tantsukonsool, põrandamale ja -kabe, ronimis- ja rippumisvõimalus. Koridorides on munatoolid, kott-toolid ja mesilaskärje tüüpi puhkealad, kus pikutada. Eraldatud istumisaladel on võimalus vaikselt mõtiskleda ja õppida.
Raamatukogu koolis eraldi ei ole, vaid kogu majas on koridoridesse paigaldatud raamaturiiulid ning kõikidel õpilastel on igal ajal võimalik huvi pakkuv raamat võtta ja lugeda. „Inimestel seisab kodudes palju raamatuid, mis on juba läbi loetud või mille lugemiseks aega napib,” ütles Hendrik Agur.
“Leidsime koos lapsevanematega suurepärase lahenduse – toome raamatud kooli ja teeme need kõigile lastele kättesaadavaks. Nii tekib tore raamaturinglus, mille käigus ehk tänapäeva nutimaailmaga harjunud lapsed avastavad taas raamatute lugemise võlu.“
Kaitseminister Hanso külastas Ukrainat
Hanso ütles, et Euroopa peab säilitama konsensuse sanktsioonidepoliitikas kuni Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseni ja Krimmi annekteerimise mittetunnustamine on küsimus, mida ei tohi muude Euroopat räsivate kriiside valguses unustada.
„Ukraina rahvas võib alati arvestada Eesti toetusega,“ ütles kaitseminister Hanso kohtumisel. „Eesti ei aktsepteeri põhimõtteliselt mitte kunagi Krimmi annekteerimist ega Venemaa agressiooni Ida-Ukrainas, sest see ei ole lihtsalt üksikjuhtum, vaid Kremli agressiivne poliitika, millega demokraatlik maailm ei saa leppida.“
Hanso sõnul on äärmiselt oluline, et Ukraina jätkaks integreerumist läänemaailmaga, sest reforme ei vaja mitte Brüsseli ametnikud, vaid Ukraina riik. „Toetame sajaprotsendiliselt ukraina rahva demokraatlikke püüdlusi NATO-integratsiooni küsimuses ja julgustame neid reformidega jätkama,“ ütles kaitseminister.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja kohati võib olla äikest. Puhub valdavalt läänekaare tuul 1-8 m/s. Õhutemperatuur on 17..22, kohati 24°C.
Türgi kutsus Viinist tagasi oma suursaadiku
Türgi kutsus tagasi oma Austria suursaadiku ja kavatseb üle vaadata riikide omavahelised suhted, teatas esmaspäeval välisministeerium. "Me kutsusime koju oma suursaadiku Viinis, et üle vaadata meie suhted Austriaga," ütles välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.
Saadik kutsuti koju päev pärast seda, kui meedia kirjutas, et Austria võimud andsid loa Türgis keelatud Kurdistani Tööpartei (PKK) meeleavalduse korraldamiseks Viinis. Çavuşoğlu sõnul toetab Austria niimoodi terrorismi.
"Kahjuks on kadunud need põhjused, mis meil olid Austriaga heade suhete ja koostöö aluseks," sõnas välisminister.
Austria ja Türgi vahel on käinud juba pikemat aega vihane sõnasõda.
Austria välisminister Sebastian Kurz lubas kuu alguses ilmunud leheusutluses, et kavatseb vastu seista kõikidele sammudele, mis edendavad kuidagi Türgi Euroopa Liiduga liitumist. Mitmed Austria kõrged poliitikud on teinud samalaadseid avaldusi.
Türgi välisminister on omakorda nimetanud Ankaraga Euroopa Liidu liitumiskõnelused lõpetada soovitanud Viini "radikaalse rassismi pealinnaks".
Ultratriatleet Rait Ratasepp kompab teadlaste valvsa pilgu all inimvõimete piire
Sõna ultra viitab ühteaegu nii äärmuslikkusele kui ülimale. Kahtlemata kehtib äärmuslik ja ülim ka triatlonisportlase Rait Rataseppa kohta, kes läbis juunis treeningvõistlusena ühtejutti viis päeva ja neli ööd kestnud viiekordse triatloni, seejärel juulis kolmekordse ning juba homme, 24. augustil stardib ta kümnekordsele triatloni distantsile.
Ujudes basseinis järjestikku 19 kilomeetrit (see on umbes pool maad mööda Emajõge Tartust Peipsi järveni), vändates vaheldumisi vihmas ja trenažööril 900 kilomeetrit (distants Tallinnast Riiga ja tagasi ja siis veel korra Riiga) ning joostes seejärel 211 kilomeetrit (ligikaudne vahemaa Tallinnast Tartusse mööda Piibe maanteed), pani Ratasepp end proovile esmalt iseendaga võisteldes.
See kodustes tingimustes viiekordse triatloni läbimine pidi tema vaimu ja keha panema valmis kuu aega hiljem toimuvaks kolmekordseks Saksamaa etapiks. Ja sellest omakorda kolm nädalat hiljem toimuvaks kümnekordseks Šveitsi katsumuseks, mis peagi algabki.
“Kui Rait ütles, et tahab viiekordse triatloni läbida, tundus see ka meie jaoks üsna ulmelise ettevõtmisena,” tunnistasid Rataseppa jälgivad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Silva Suvi ja Martin Mooses. “Ent näib, et tema treenituse juures ei olnudki see mehe füsioloogia jaoks niivõrd karm,” ütles kehakultuuri lektor Mooses.
Toimetaja: Allan Rajavee
Allikas: ERR/BNS/Saarte Hääl/Novaator