Reformierakond toetab esimeses voorus Nestorit ({{commentsTotal}})

{{1471935993000 | amCalendar}}

Teisipäeval kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ettepanekut, mille järgi on presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestor ja teises ning kolmandas voorus Siim Kallas.

Seega on presidendiks võimalik parlamendis valida Nestor või Kallas ja see sõltub Keskerakonnast, teatas Reformierakond.

"Leiame, et sotsiaaldemokraatide koostööettepanek on igati vastutustundlik ja riigimehelik ning me võtame selle vastu. See muudab tõenäolisemaks võimaluse president Riigikogus ära valida, mis ongi Reformierakonna eesmärk," ütles Rõivas.

Peaminister Taavi Rõivas lükkas ka ümber väite nagu oleks ta Keskerakonnale pakkunud kohta valitsuses.

"See oleks eriline künism, et hakata presidendikoha nimel toimivat valitsust lõhkuma. Seda me ei tee. Sellist ettepanekut ei ole me kellelegi teinud ja seda ei ole meilt ka kellegi poolt küsitud," ütles Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on riigikogus kokku 45 saadikut, presidendi valimiseks on vajalik 68 parlamendisaadiku toetus.

Reformierakonna presidendikandidaat on riigikogu esimeses voorus SDE presidendikandidaat Eiki Nestor. Reformierakonna pressiesindaja Silver Pukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et juhatuse otsuse kohaselt annaks Nestori ülesseadmiseks oma allkirjad kõik 30 reformierakonna saadikut.  

SDE juhatus tegi esmaspäeval Reformierakonnale ettepaneku, et esimeses presidendivalimiste voorus oleks kahe fraktsiooni ühiskandidaadiks Nestor. Kui Nestorit aga riigikogus esimeses voorus ära ei valita, lubab SDE toetada Reformierakonna presidendikandidaati Siim Kallast.

Samal ajal kinnitasid sotsiaaldemokraadid, et jätkavad läbirääkimisi teiste riigikogu fraktsioonidega täiendava 23 hääle tagamiseks Nestori kandidatuurile.

"Juhul, kui Eiki Nestoril siiski ei õnnestu saada 68 riigikogu liikme toetust, anname võimaluse Siim Kallasele, toetades teda riigikogus presidendivalimiste teises voorus, kui see peaks toimuma," ütles esmaspäeval SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna kokkulepe toob selle nädala teisel poolel vahetult enne valimisi kokku ka Keskerakonna juhatuse, et asja uues valguses arutada.

"Keskerakonnal on presidendikandidaadi osas siduv otsus. See on ka põhjus, miks erinevalt Reformierakonnast ei saanud me pakkuda kokkulepet sotsidele, kellel Eiki Nestori ülesseadmiseks hääli nappis," ütles esmaspäeval Delfile keskfraktsiooni esimees Kadri Simson.

"Meie ootused presidendi osas eeldavad temalt valitsuse ühekülgse poliitika tasakaalustaja rolli ja selles osas on Mailis Reps nii Kallasest kui Nestorist tugevam. Senistes kontaktides teiste erakondadega oleme otsinud oma kandidaadile laiemat toetust," sõnas Simson.

"Isamaa ja Res Publica Liit ja Vabaerakond on toetamas Allar Jõksi presidendikandidaadiks ja eile õhtuse seisuga on meil ka 21 häält koos, et esitada Allar Jõks kandidaadiks. Ja muud sellised poliitilised kauplemised ei ole meie tegevus," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna.

Presidendivalimiste esimene voor riigikogus on esmaspäeval, 29. augustil.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.