Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitjaks saab Paavo Palk ({{commentsTotal}})

Paavo Palk
Paavo Palk Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjoni korraldatud konkurss komisjoni Eesti esindusele uue juhi leidmiseks pole tulemust andnud ning kui praeguse juhi Hannes Rummi ametiaeg 31. augustil lõppeb, asub esindust kohusetäitjana juhtima Paavo Palk.

"Juhi kohusetäitjaks hakkab esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk," ütles esinduse info ja kommunikatsiooni assistent Andreas Sepp teisipäeval BNS-ile.

Palk on kohusetäitjana Euroopa Komisjoni esindust juhtinud ka aastatel 2010-2011.

Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat kuulutas sisekonkursi komisjoni Eesti esinduse juhi ametikohale välja märtsi lõpus, seades kandideerimise tähtajaks siis 5. aprilli. Suvel konkurssi tähtaega pikendati, kuid see ei toonud ikkagi sobivat kandidaati.

Sisekonkurss tähendab, et kandideerida said ainult Euroopa Liidu institutsioonide töötajad. Töökuulutuse kohaselt oodati kandideerima ametnikke, kelle teenistusaste jääb vahemikku AD9 kuni AD14, mis tähendab keskmise ja kõrgema astme ametnikke. Euroopa Liidu poliitikaametnike teenistusastmestik algab tasemest AD5 ning lõppeb AD16-ga, mis on Euroopa Komisjoni peadirektorite tase.

Nüüd kavatseb Euroopa Komisjon korraldada uue konkursi, kus saavad kandideerida ka need, kes ei ole Euroopa Liidu ametnikud. Kuna Eesti esinduse juhi valikul on üks olulisi kriteeriumi eesti keele oskuse nõue, tähendab see sisuliselt eestlastele suunatud konkurssi. Sarnaselt sai esinduse juhiks viis aastat tagasi ka Rumm, kes alustas komisjoni Tallinna-esinduses juhina tööd 1. septembril 2011.

Enne Rummi töötas kohusetäitjana samal kohal Palk ning aastatel 2005-2010 Toivo Klaar, kes suundus sealt kohalt edasi Euroopa Liidu välisteenistusse.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: