Niinistö kritiseeris Euroopa Liitu: otsuse sisuks on sageli see, et otsus tehakse kunagi hiljem ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Soome president Sauli Niinistö kritiseeris täna suursaadikutele peetud kõnes teravalt Euroopa Liidu senist poliitikat. Samuti rääkis ta ka terrorismist, Türgist ja Venemaast.

Riigipea hinnangul on olukord Euroopa Liidus praegu mitmes mõttes "sõlme läinud", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

"Selle sõlme oleme me suures osas ise sõlminud. Koreograafia on juba tuttav: kriis üllatab, tuleb justkui puu tagant välja. Seejärel korraldatakse tippkohtumine. Ja jälle samamoodi. Asjade lahendamine jääb ikka oma aega ootama. Sõlm tõmbub veelgi rohkem kokku," rääkis Niinistö.

Presidendi arvates on EL-i probleem eelkõige poliitiline - liiga tihti on kokku lepitud otsuse sisuks see, et otsus tehakse kunagi hiljem, ning kui mõni otsus mõnikord ka tehakse, jäädakse selle rakendamisega ikka hätta.

Niinistö, kes oli ise omal ajal rahandusministrina viimas Soomet Euroopa majandusühenduse ja euro suunas, rõhutas, et Euroopa Liit ei saa olla ainult "hea ilma organisatsioon".

Tulevikuväljavaated pole praegu kõigis küsimustes eriti julgustavad, lisas Niinistö ja tõi eraldi esile Briti rahvahääletuse tulemuse.

"Iseenesest see veel Euroopa Liitu ei ohusta, kuid kindlasti tuleb sellesse tõsiselt suhtuda. Üks tugev sõnum on see, et kõikjal ei pruugi rahvas Euroopa Liitu ega isegi oma riigi juhte eriti usaldada. See pole ainult Suurbritannia probleem, vaid see on idanemas ka mandril. Kui see hullemaks läheb, kujuneb see Euroopa Liidu ja ka meie kõigi jaoks tõeliseks ohuks," selgitas ta.

Niinistö kinnitusel on Euroopa Liidu tulevik praegu taas kaalukausil.

"Nii mõnigi loodab praegu, et Euroopa Liit hakkab nüüd radikaalselt ja tihedamalt integreeruma, teised aga loodavad lausa liidu lagunemist. Ma pakun, et mõlemad grupid saavad pettumuse osalisteks," sõnas president.

Soome riigipea arvates peaks Euroopa Liit praegu suurte plaanide asemel keskenduma põhilistele küsimustele ning hoolitsema kodanike "stabiilse elu" ja turvatunde eest.

"Kui Euroopa Liidu kodanike igapäevane turvalisus on kadunud, on ka liidu põhiülesanne ja selle kaudu ka legitiimsus kaotsi läinud. Näiteks terrorism ei ole mingi talitsematu loodusjõud, vaid tegu on nähtusega, mis võrsub teatud ühiskondlikust ja poliitilistest pinnasest. Need taustamõjud tuleb avada ja neid põhjalikult analüüsida. Ning siis tuleb neile vastus leida. Ainult nii saab terrorismi ennetada."

Krimmi sündmused arenesid kiirelt, ka Venemaa ja Türgi leppimine käis ruttu

Niinistö rõhutas, et julgeoleku nurgakivid ei püsi tugevatena iseenesest, vaid nende eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning ajada aktiivset stabiilsuspoliitikat. Passiivselt asjade kõrvalt jälgimine pole tema sõnul kuidagi Soome huvides.

"Ma võtan värske näite. Ukraina konflikti tõttu on olukord muutunud pingelisemaks ka Läänemerel," nentis president, kelle sõnul näitas viimane eskaleerumine Krimmi poolsaarel seda, et pööre halvemasse suunda võib toimuda üllatavalt ruttu.

"Kiired suunamuutused jätkuvad ka mujal. Venemaa ja Türgi suhted on heaks näiteks. Need kaks riiki on üheksa kuu jooksul jõudnud partnerlusest sügavasse kriisi, et siis uuesti partneriteks hakata," arutles Niinistö, kelle hinnangul on Moskva ja Ankara kiire lähenemine märkimisväärne geopoliitiline muutus. "See ei tähenda ilmtingimata liitlassuhet, kuid ka taktikaline lähenemine toob lääneriikide jaoks kaasa uusi väljakutseid."

Presidendi arvates tasub meeles pidada, et mõlemad riigid on Euroopa Liidus pettunud ja EL-i suhtes frustratsiooni üles näidanud.

"Türgi areng tekitab põhjednatud muret. See pole meie huvides, kui Türgi pöördub demokraatia ja EL-i partnerluse teelt täielikult kõrvale. Türgi karmimaks muutunud retoorikaga on seotud ka natuke ajaloo irooniat: Euroopa Liit, kes on aastakümneid kasutanud poliitiliste tingimuste seadmist tööriistana, on nüüd ise talle seatud tingimuste tõttu ohus," lausus Niinistö.

Eile pidas suursaadikutele tavapärase kõne välisminister Timo Soini.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema