Niinistö kritiseeris Euroopa Liitu: otsuse sisuks on sageli see, et otsus tehakse kunagi hiljem ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Soome president Sauli Niinistö kritiseeris täna suursaadikutele peetud kõnes teravalt Euroopa Liidu senist poliitikat. Samuti rääkis ta ka terrorismist, Türgist ja Venemaast.

Riigipea hinnangul on olukord Euroopa Liidus praegu mitmes mõttes "sõlme läinud", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

"Selle sõlme oleme me suures osas ise sõlminud. Koreograafia on juba tuttav: kriis üllatab, tuleb justkui puu tagant välja. Seejärel korraldatakse tippkohtumine. Ja jälle samamoodi. Asjade lahendamine jääb ikka oma aega ootama. Sõlm tõmbub veelgi rohkem kokku," rääkis Niinistö.

Presidendi arvates on EL-i probleem eelkõige poliitiline - liiga tihti on kokku lepitud otsuse sisuks see, et otsus tehakse kunagi hiljem, ning kui mõni otsus mõnikord ka tehakse, jäädakse selle rakendamisega ikka hätta.

Niinistö, kes oli ise omal ajal rahandusministrina viimas Soomet Euroopa majandusühenduse ja euro suunas, rõhutas, et Euroopa Liit ei saa olla ainult "hea ilma organisatsioon".

Tulevikuväljavaated pole praegu kõigis küsimustes eriti julgustavad, lisas Niinistö ja tõi eraldi esile Briti rahvahääletuse tulemuse.

"Iseenesest see veel Euroopa Liitu ei ohusta, kuid kindlasti tuleb sellesse tõsiselt suhtuda. Üks tugev sõnum on see, et kõikjal ei pruugi rahvas Euroopa Liitu ega isegi oma riigi juhte eriti usaldada. See pole ainult Suurbritannia probleem, vaid see on idanemas ka mandril. Kui see hullemaks läheb, kujuneb see Euroopa Liidu ja ka meie kõigi jaoks tõeliseks ohuks," selgitas ta.

Niinistö kinnitusel on Euroopa Liidu tulevik praegu taas kaalukausil.

"Nii mõnigi loodab praegu, et Euroopa Liit hakkab nüüd radikaalselt ja tihedamalt integreeruma, teised aga loodavad lausa liidu lagunemist. Ma pakun, et mõlemad grupid saavad pettumuse osalisteks," sõnas president.

Soome riigipea arvates peaks Euroopa Liit praegu suurte plaanide asemel keskenduma põhilistele küsimustele ning hoolitsema kodanike "stabiilse elu" ja turvatunde eest.

"Kui Euroopa Liidu kodanike igapäevane turvalisus on kadunud, on ka liidu põhiülesanne ja selle kaudu ka legitiimsus kaotsi läinud. Näiteks terrorism ei ole mingi talitsematu loodusjõud, vaid tegu on nähtusega, mis võrsub teatud ühiskondlikust ja poliitilistest pinnasest. Need taustamõjud tuleb avada ja neid põhjalikult analüüsida. Ning siis tuleb neile vastus leida. Ainult nii saab terrorismi ennetada."

Krimmi sündmused arenesid kiirelt, ka Venemaa ja Türgi leppimine käis ruttu

Niinistö rõhutas, et julgeoleku nurgakivid ei püsi tugevatena iseenesest, vaid nende eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning ajada aktiivset stabiilsuspoliitikat. Passiivselt asjade kõrvalt jälgimine pole tema sõnul kuidagi Soome huvides.

"Ma võtan värske näite. Ukraina konflikti tõttu on olukord muutunud pingelisemaks ka Läänemerel," nentis president, kelle sõnul näitas viimane eskaleerumine Krimmi poolsaarel seda, et pööre halvemasse suunda võib toimuda üllatavalt ruttu.

"Kiired suunamuutused jätkuvad ka mujal. Venemaa ja Türgi suhted on heaks näiteks. Need kaks riiki on üheksa kuu jooksul jõudnud partnerlusest sügavasse kriisi, et siis uuesti partneriteks hakata," arutles Niinistö, kelle hinnangul on Moskva ja Ankara kiire lähenemine märkimisväärne geopoliitiline muutus. "See ei tähenda ilmtingimata liitlassuhet, kuid ka taktikaline lähenemine toob lääneriikide jaoks kaasa uusi väljakutseid."

Presidendi arvates tasub meeles pidada, et mõlemad riigid on Euroopa Liidus pettunud ja EL-i suhtes frustratsiooni üles näidanud.

"Türgi areng tekitab põhjednatud muret. See pole meie huvides, kui Türgi pöördub demokraatia ja EL-i partnerluse teelt täielikult kõrvale. Türgi karmimaks muutunud retoorikaga on seotud ka natuke ajaloo irooniat: Euroopa Liit, kes on aastakümneid kasutanud poliitiliste tingimuste seadmist tööriistana, on nüüd ise talle seatud tingimuste tõttu ohus," lausus Niinistö.

Eile pidas suursaadikutele tavapärase kõne välisminister Timo Soini.

Toimetaja: Laur Viirand



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.