Niinistö kritiseeris Euroopa Liitu: otsuse sisuks on sageli see, et otsus tehakse kunagi hiljem ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Soome president Sauli Niinistö kritiseeris täna suursaadikutele peetud kõnes teravalt Euroopa Liidu senist poliitikat. Samuti rääkis ta ka terrorismist, Türgist ja Venemaast.

Riigipea hinnangul on olukord Euroopa Liidus praegu mitmes mõttes "sõlme läinud", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

"Selle sõlme oleme me suures osas ise sõlminud. Koreograafia on juba tuttav: kriis üllatab, tuleb justkui puu tagant välja. Seejärel korraldatakse tippkohtumine. Ja jälle samamoodi. Asjade lahendamine jääb ikka oma aega ootama. Sõlm tõmbub veelgi rohkem kokku," rääkis Niinistö.

Presidendi arvates on EL-i probleem eelkõige poliitiline - liiga tihti on kokku lepitud otsuse sisuks see, et otsus tehakse kunagi hiljem, ning kui mõni otsus mõnikord ka tehakse, jäädakse selle rakendamisega ikka hätta.

Niinistö, kes oli ise omal ajal rahandusministrina viimas Soomet Euroopa majandusühenduse ja euro suunas, rõhutas, et Euroopa Liit ei saa olla ainult "hea ilma organisatsioon".

Tulevikuväljavaated pole praegu kõigis küsimustes eriti julgustavad, lisas Niinistö ja tõi eraldi esile Briti rahvahääletuse tulemuse.

"Iseenesest see veel Euroopa Liitu ei ohusta, kuid kindlasti tuleb sellesse tõsiselt suhtuda. Üks tugev sõnum on see, et kõikjal ei pruugi rahvas Euroopa Liitu ega isegi oma riigi juhte eriti usaldada. See pole ainult Suurbritannia probleem, vaid see on idanemas ka mandril. Kui see hullemaks läheb, kujuneb see Euroopa Liidu ja ka meie kõigi jaoks tõeliseks ohuks," selgitas ta.

Niinistö kinnitusel on Euroopa Liidu tulevik praegu taas kaalukausil.

"Nii mõnigi loodab praegu, et Euroopa Liit hakkab nüüd radikaalselt ja tihedamalt integreeruma, teised aga loodavad lausa liidu lagunemist. Ma pakun, et mõlemad grupid saavad pettumuse osalisteks," sõnas president.

Soome riigipea arvates peaks Euroopa Liit praegu suurte plaanide asemel keskenduma põhilistele küsimustele ning hoolitsema kodanike "stabiilse elu" ja turvatunde eest.

"Kui Euroopa Liidu kodanike igapäevane turvalisus on kadunud, on ka liidu põhiülesanne ja selle kaudu ka legitiimsus kaotsi läinud. Näiteks terrorism ei ole mingi talitsematu loodusjõud, vaid tegu on nähtusega, mis võrsub teatud ühiskondlikust ja poliitilistest pinnasest. Need taustamõjud tuleb avada ja neid põhjalikult analüüsida. Ning siis tuleb neile vastus leida. Ainult nii saab terrorismi ennetada."

Krimmi sündmused arenesid kiirelt, ka Venemaa ja Türgi leppimine käis ruttu

Niinistö rõhutas, et julgeoleku nurgakivid ei püsi tugevatena iseenesest, vaid nende eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning ajada aktiivset stabiilsuspoliitikat. Passiivselt asjade kõrvalt jälgimine pole tema sõnul kuidagi Soome huvides.

"Ma võtan värske näite. Ukraina konflikti tõttu on olukord muutunud pingelisemaks ka Läänemerel," nentis president, kelle sõnul näitas viimane eskaleerumine Krimmi poolsaarel seda, et pööre halvemasse suunda võib toimuda üllatavalt ruttu.

"Kiired suunamuutused jätkuvad ka mujal. Venemaa ja Türgi suhted on heaks näiteks. Need kaks riiki on üheksa kuu jooksul jõudnud partnerlusest sügavasse kriisi, et siis uuesti partneriteks hakata," arutles Niinistö, kelle hinnangul on Moskva ja Ankara kiire lähenemine märkimisväärne geopoliitiline muutus. "See ei tähenda ilmtingimata liitlassuhet, kuid ka taktikaline lähenemine toob lääneriikide jaoks kaasa uusi väljakutseid."

Presidendi arvates tasub meeles pidada, et mõlemad riigid on Euroopa Liidus pettunud ja EL-i suhtes frustratsiooni üles näidanud.

"Türgi areng tekitab põhjednatud muret. See pole meie huvides, kui Türgi pöördub demokraatia ja EL-i partnerluse teelt täielikult kõrvale. Türgi karmimaks muutunud retoorikaga on seotud ka natuke ajaloo irooniat: Euroopa Liit, kes on aastakümneid kasutanud poliitiliste tingimuste seadmist tööriistana, on nüüd ise talle seatud tingimuste tõttu ohus," lausus Niinistö.

Eile pidas suursaadikutele tavapärase kõne välisminister Timo Soini.

Toimetaja: Laur Viirand



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: