Savisaar soovitas valitsusliidul Repsi toetada, Simson Kallasele ega Nestorile hääli ei luba ({{commentsTotal}})

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1471943185000 | amCalendar}}

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar nimetas Reformierakonna ja SDE kokkulepet presidendivalimistel märgiks valitsusliidu nõrkusest ning soovitas neil toetada Mailis Repsi, kelle ülesseadmiseks vajalikud allkirjad neljapäeval valimiskomisjonile esitatakse.

"See on üsna irooniline olukord ja näitab valitsuskoalitsiooni kehva seisu. Piinlik lugu ja miks me peaks neile selle presidendivalimise nii lihtsaks tegema," ütles Savisaar usutluses ERR-ile. "Meie kandidaat on Mailis Reps ja on loogiline, et me selle juurde ka jääme. Ma ei arva, et otsustame kellegi teise kasuks."

Reformierakonna ja SDE otsus toetada presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus ühiselt SDE kandidaati Eiki Nestorit ja järgmistes voorudes Reformierakonna kandidaati Siim Kallast pole Savisaare sõnul olukorda presidendivalimistel kuigivõrd muutnud.

"Tegelikult on nende eesmärgiks lihtsalt see, et Nestori kandidatuuri saaks üldse üles panna," tähendas Savisaar.

Ta lisas, et kui valitsuskoalitsioon soovib tõepoolest riigikogus presidendi ära valida, siis on nelil võimalus hääletada Mailis Repsi poolt. "Valikuid on võimalik teha ka valitsuskoalitsioonis," sõnas Savisaar.

Keskerakond esitab allkirjad Mailis Repsi ülesseadmiseks neljapäeval valimiskomisjonile

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et 27 Keskerakonna saadiku allkirjad ja esildis Mailis Repsi ülesseadmiseks presidendivalimiste esimeseks vooruks riigikogus esitatakse valikiskomisjonile neljapäeval.

"Seame Repsi üles nii presidendivalimiste esimeses voorus 29. augustil, kui teises ja kolmandas voorus 30. augustil," rääkis Simson, lisades, et temale oli Reformierakonna ja SDE kokkulepe Eiki Nestori ja Siim Kallase kohta teada juba möödunud nädalal ja see polnud tema jaoks üllatav.

Reformierakonnal on Simsoni sõnul nüüdseks koos Eiki Nestoriga kokku neli kandiaati, kuid Keskerakond jääb Repsi toetama ka valimiskogus.

"Mina tegelen ka jätkuvalt riigikogus Repsile laiema toetuse otsimisega. Kui riigikogus presidenti ära ei valita, võivad valimiskogus jääda lõpuks kahekesi kandideerima Reps ja Allar Jõks. Siis tuleb juba Reformierakonnal otsustada, kumba nemad toetavad," rääkis Simson.

Simson kohtus esmaspäeval Reformierakonna esimehe ja peaministri Taavi Rõivasega, kus arutati presidendendivalimistega seonduvat, kuid Simsoni sõnul juttu Keskerakonna kaasamisest valitsusliitu ei olnud.

"Mul oli nii palju siivsust, et ma seda isegi ei küsinud. Praeguses valitsuses saab ainult Taavi Rõivas peaminister olla," lausus ta. "Mingisuguseid kokkuleppeid me ei sõlminud."



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema