Eluasemelaenud näitavad esimesi kallinemise märke ({{commentsTotal}})

Kraanad Tallinnas.
Kraanad Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Juulis võtsid inimesed laene ja liisinguid sama aktiivselt kui varem, eluasemelaenu intressimäärad on aga hakanud tõusma, selgub Eesti Panga analüüsist.

Majapidamiste laenuaktiivsus püsis juulis eelmiste kuudega sarnasel tasemel. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 88 miljoni euro väärtuses ning kogu portfell suurenes aastaga 4,4%.

Laenude keskmised intressimäärad on viimastel kuudel tõusnud. Suure osa laenude baasintressimäär EURIBOR on veelgi langenud, mis tähendab pankade jaoks väiksemat intressitulu. See annab pankadele võimaluse tõsta tulu hoidmiseks uute laenude intressimarginaale. Juulis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,4%, teatas Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.

Tabel: kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR.

Allikas: Eesti Pank

Ka autoliisingute maht kasvas juulis endiselt tempokalt, aasta võrdluses lausa 16,4%.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juulis 5,8%. Pikaajalisi laene anti välja 199 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandik pikaajalistest laenudest väljastati juulis kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: