Armeenias seitsmeliikmelise perekonna tapnud Vene sõdurile mõisteti eluaegne vanglakaristus ({{commentsTotal}})

Tapetute mälestamine Gjumris 2015. aasta 20. jaanuaril.
Tapetute mälestamine Gjumris 2015. aasta 20. jaanuaril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Armeenias Gjumris asuva Vene 102. sõjaväebaasi territooriumil aset leidnud kohtuistungil mõisteti täna eluks ajaks vangi reamees Valeri Permjakov, kes tappis 2015. aasta jaanuaris samas linnas Avetisjani perekonna seitse liiget.

Eluaegset vangistust oli 12. augusti istungil nõudnud ka prokurör, vahendas Lenta.

Armeenia meedia teatel on aga jerevan ja Moksva asunud juba läbi rääkima, et vahetada Permjakov välja ühe armeenlasest veoautojuhi vastu, kes kannab praegu Venemaa vanglas karistust liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Mõlemad peaksid oma kohtu poolt määratud karistust kodumaal edasi kandma.

Süüdistuse kohaselt tappis väeosast põgenenud Permjakov 2015. aasta 12. jaanuaril Gjumris ühe perekonna viis täiskasvanut ja kaks last. Pärast kuritegu üritas väejooksik Türki põgeneda, kuid peeti Armeenia-Türgi piiri valvavate Vene piirivalvurite poolt kinni.

Permjakov on end kõigis kuritegudes süüdi tunnistanud. Juba 2015. aasta augustis mõisteti ta 10 aastaks range režiimiga kolooniasse deserteerumise ja relva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest.

27. mail teatas ohvrite sugulasi esindav advokaat, et suguvõsa nõuab Venemaa Föderatsioonilt juhtunu eest 450 000 eurot kompensatsiooni. Advokaadi sõnul on Venemaa vastutav selle eest, et kuigi Permjakov oli vaimse puudega, oli ta väeteenistusse võetud ning tema kätte oli usaldatud relv. Jurist rõhutas ka seda, et Moskva vastutab ka laiemalt Gjumri sõjaveäbaasi sõdurite tegude eest.

Toimetaja: Laur Viirand



Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: