Kaido Padar: läbirääkimised käivad nelja ettevõttega ({{commentsTotal}})

Parvlaev Leiger Türgis.
Parvlaev Leiger Türgis. Autor/allikas: TS Laevad

TS Laevade juht Kaido Padar ei soostu nimetama asenduslaevade rendiks eraldatud maksimumsummat, mis läheb käiku juhul, kui uued laevad tähtaegselt valmis ei saa. Järjest tõenäolisem on kõige mustema stsenaariumi realiseerumine, kus tähtaegselt ei jõua kohale ükski uus laev.

Kõige lähemal on 1. oktoobri tähtajale Türgi tehases valmiv Leiger, kuid tõenäoliselt ei saa ka see laev tähtaegselt valmis, sest laeva vastuvõtmine venib. TS Laevade juhi Kaido Padari selgitusel kulub laeva Türgist Eestisse jõudmiseks 21 päeva, lisaks kulub laeva Eestis valmis seadmisele veel viis päeva, enne kui selle lliinile saab saata.

Selle arvutusmudeli järgi peaks Leiger Eestisse jõudma hiljemalt 5. septembriks - kas see on nii, seda Padar kinnitama ei soostunud.

"See kant on õige,“ möönis ta ERR-i uudisteportaalile vaid. "Me ei võta poolikut laeva, võtame ainult kvaliteetse kauba vastu," rõhutas Padar.

Kuna uudiseid Leigri vastuvõtmisest ikka veel pole ning see protsess võib aega võtta nädalaid kuni kuu, tuleb valmis olla nelja asenduslaeva rentimiseks. Seda valmisolekut aga ikka veel pole - ühtegi rendilepingut sõlmitud ei ole.

"Läbirääkimised käivad nelja erineva ettevõttega, on nii kodumaiseid kui välismaiseid. Tingimused on kokku lepitud, ootame tagasisidet," väitis Padar.

Kellega läbirääkimisi peetakse ning millal võiks esimene leping koos olla, Padar ütlema ei soostnud. Samuti pole ta nõus avaldama maksimaalset rendisummat, kuivõrd ta ei taha sellega läbirääkimiste partnereid mõjutada.

"Summad ütleme siis välja, kui lepingud on allkirjastatud," lubas ta vaid.

Piletimüük oktoobriks algab 1. septembrist, seega peavad TS Laevade juhid olema nädala pärast lõpuni kindlad, et 1. oktoobriks on Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel neli põhilaeva ja üks asenduslaev - ostetud Regula - olemas, et praamiühendus saartega ei katkeks.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: