Talvine ühistranspordi graafik toob Tallinnas taas liinile trammi number 2 ({{commentsTotal}})

Uue kooliaasta algus on ukse ees ja siis hakkab suurem osa pealinna ühistranspordist tööle talvise graafiku alusel. 1. septembril peaks taas liinile tulema tramm number 2, mis sõidab lühendatud liinil, ehk Ülemistelt Balti jaamani. Kopli ja Kadrioru vaheline trammiliin number 1 jääb aga suletuks kuni järgmise aasta augustini.

Trammitee ehitus käib nii Kopli kui Ülemiste suunal. Ülemistel kaevatakse raudteealust tunnelit ja Kopli suunal paigaldatakse trammitee rööpaid. Mere puiestee ja Balti jaama vahel peab 1.septembriks olema trammiteega kõik korras, sest number 2 alustab just siis tööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Käiku jääb ka Kopli ja Hobujaama vaheline asendusbuss 52.

"Aktuaalse kaamera" kiire küsitlus näitas, et trammiliinide avamist oodatakse pigem pikisilmi.

Pealinna kõige populaarsemat ühistranspordiliini - Kopli ja Kadrioru vahelist trammi number 1, millega eelmine aasta sõitis viis miljonit inimest, tuleb toodata veel aasta aega.

"Number ühega on selline asi, et kuna Balti jaamas rajati ajutine tagasipöördering, siis see on ilma haruteedeta, samasugune olukord on Kadrirorus. Ja trammijuhtidele ei ole võimalik anda ringidevahelist vaheaega, puhkaega, mida nõuab tööseadusandlus ja seepärast jääb tramm nr.1 seisma kuni trammitee taristu remondi lõpuni," ütles Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Ehk teisisõnu ei saa kahte liini haruteede vähesuse tõttu korraga kasutada. Olulisemad Tallinna ühistranspordi muudatused puudutavad veel ka bussiliini number.55, mis pikeneb kesklinna ja 59-t, mida erinevalt tavapärasest ei lühendata.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: