Põhja-Korea katsetas allveelaeval baseeruvat ballistilist raketti ({{commentsTotal}})

Põhja-Korea poolt avaldatud foto ballistilise raketi väljalaskmisest allveelaevalt.
Põhja-Korea poolt avaldatud foto ballistilise raketi väljalaskmisest allveelaevalt. Autor/allikas: Scanpix / Reuters

Põhja-Korea katsetas oma idaranniku lähedal allveelaeval baseeruvat ballistilist raketti, teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap.

Test leidis aset ajal, mil Pyongyangi suhted Souliga on pingestunud ning Põhja-Korea on tõotanud kättemaksu seoses Lõuna-Korea ja USA ühiste sõjaväeõppustega, millel Pyongyangi väitel harjutatakse tuumalööki ja invasiooni.

Lõuna-Korea staabiülemate ühendkomitee andmeil lendas Jaapani meres välja tulistatud rakett umbes 500 kilomeetrit, mis näitab märgatavat edasiminekut tehnoloogias.

Lõuna-Korea relvajõud nimetasid katsetust tõsiseks väljakutseks poolsaare julgeolekule ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumiseks.

USA sõjavägi mõistis Põhja-Korea "raketiprovokatsiooni" hukka

USA sõjavägi kinnitas, et Põhja-Korea tõesti katsetas allveelaeval baseeruvat ballistilist raketti, mõistes Pyongyangi "provokatsiooni" hukka ja lubades tõstatada teema ÜRO-s. USA strateegilise väejuhatuse hinnangul oli tegemist raketiga KN-11 ja Ühendriikidele see mingit ohtu ei kujutanud.

Kell 4.59 kohaliku aja järgi välja tulistatud rakett kukkus Jaapani merre Põhja-Korea ranniku lähedal.

"Meie pühendumus oma liitlaste, sealhulgas Korea Vabariigi ja Jaapani kaitsmisele on nende ohtude valguses raudkindel," lausus Pentagoni pressiesindaja Gary Ross. "Me oleme valmis kaitsma ennast ja oma liitlasi igasuguste rünnakute ja provokatsioonide eest. Me kutsume Põhja-Koread hoiduma tegudest, mis pingeid piirkonnas veel enam suurendavad ja keskenduma selle asemel konkreetsetele sammudele oma tahvusvaheliste kohustuste täitmisel."

Mitmed ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid nõuavad Pyongyangilt kõigi oma ballistiliste rakettide programmide lõpetamist.

Jaapan taunis Põhja-Korea raketikatsetust, Hiina kutsus rahu säilitama

Jaapani peaminister Shinzo Abe mõistis raketikatsetuse kui hoolimatu teo hukka, vahendas uudisteagentuur Jiji Press. "Tegemist on tõsise ohuga Jaapani julgeolekukeskkonnale," lausus Abe ajakirjanikele. "See on andestamatu, hoolimatu tegu."

Hiina välisminister Wang Yi kutsus raketikatsetusega seoses rahu säiitama. "Me loodame, et olukord ei muutu pigelisemaks ja komplitseeritumaks," ütles ta Tokyos enne läbirääkimisi oma Jaapani ametivennaga.

Allikas: AFP-BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: