Fotod ja videod: Merkeli ja Rõivase pressikonverentsil kinnitati olulist liitlassuhet ({{commentsTotal}})

{{1472010375000 | amCalendar}}

Eestisse saabus kolmapäeva pärastlõunal visiidile Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Angela Merkel. Merkel kohtus täna peaminister Taavi Rõivasega ning neljapäeval saab ta kokku president Toomas Hendrik Ilvesega.

Merkeli kava:

Kell 15.45 kohtus liidukantsler Stenbocki majas peaminister Rõivasega, misjärel nad andsid kell 16.45 ühise pressikonverentsi. ERR tegi sellest otseülekande ja selle salvestust on võimalik näha allolevast videost.

Pärast pressikonverentsi külastasid Rõivas ja Merkel Toomkirikut, mis on kuulus oma rüütelkonna liikmete mälestusvappide väljapaneku poolest. Toomkirikusse toodi Tallinna linnaarhiivist vaatamiseks ka kolm Martin Lutheri kirja Tallinna raele, mille sisuks on luterlike jutlustajate lähetamine Tallinnasse.

Neljapäeval kohtub Merkel president Ilvesega.

Merkel külastab neljapäeval ka e-Eesti esitluskeskust ja peab kõne "Digivaldkonna teerajaja Eesti ja tööstusjõud Saksamaa - kujundamas koos Euroopa tulevikku" sündmuskeskuses SpaceX. Peaminister Rõivas annab liidukantsler Merkelile üle e-residentsuse kaardi.

Merkel: ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele

Euroopa Liidu liikmesriike ei tohiks kiirustada otsuste tegemisel pärast Suurbritannia lahkumist. Seetõttu ei langetata Bratislavas tippkohtumisel ka mingeid otsuseid, rääkis Merkel Tallinnas pressikonverentsil.

Balti riikide osas järgib Saksamaa NATO tippkohtumisel Varssavis langetatud otsuseid. Ja see on ainus, mis loeb, kinnitas Merkel "Aktuaalsele Kaamerale".

Merkel saabus Tallinna pika reisi käigus, mis valmistab ette esimeseks Euroopa liidu tippkohtumiseks ilma Suurbritanniata. Stenbocki majas antud pressikonverentsil rõhutas Merkel, et Euroopa Liidule tuleb pärast Brexitit uus suund anda, kuid mingit aktsionismi pole tarvis. Liikmesriikidele tuleb anda aega asjade arutamiseks.

"See on üksteise kuulamise, mõistmise ja üksteiselt õppimise periood, et leida ja välja arendada uus tasakaal 27-liikmelises Euroopa Liidus. Kui Suurbritannia, kes tõi EL-i sisemajanduse kogutoodangust 15 protsenti, Euroopa Liidust välja astub, tähendab olulise partneri lahkumist ja me peame algusest peale väga ühiselt, rahulikult tegutsema, et uus 27-liikmeline Euroopa Liit taas üles ehitada," selgitas Merkel.

Liidukantsleri sõnul tuleb enne Bratislava kohtumist arutada Euroopa tulevikku kõigi liikmesriikidega.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kuivõrd muutub Saksamaa suhtumine Balti riikide julgeolekusse juhul, kui järgmisel aastal toimuvatel valimistel ei võida konservatiivid. Saksamaa välisminister Frank Walter Steinmeier on kritiseerinud Venemaa lähistel NATO õppuste korraldamist kui Venemaa ärritamist.

Merkel oli vastates napisõnaline - ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele.

"Meie valitsus töötab suure koalitsiooni raames ning kõik otsused, mis Varssavis tehti, on üksmeelsed ning meie mõlema arvates väga positiivsed nagu ka eelnevate NATO tippkohtumiste otsused ja see on see, mis loeb.

Pagulakriisist rääkides kordas Merkel oma varasemat seisukohta, et Euroopa riigid peavad olema üksmeelsed, kuid võidelda tuleb eelkõige põhjustega.

Rõivas: Eesti ja Saksamaa tugevused tuleb liita Euroopa mootoriks

Eesti infotehnoloogiline nutikus ja Saksamaa tööstuslik võimsus tuleb muuta mootoriks, mis annab kogu Euroopa majandusele uue hoo, ütles peaminister Taavi Rõivas täna Eestisse visiidile saabunud Saksamaa Liidukantsler Angela Merkelile.

"Euroopa Liidritelt oodatakse keskendumist meie tegelikele probleemidele. Kogu Euroopas teevad inimestele muret sõjalised konfliktid Euroopa Liidu lähiümbruses, terrorism, pidurdunud majandus, mitmel pool kasvav tööpuudus ning migratsioon," ütles peaminister Rõivas. "Ajal, kui Euroopa vaevleb kriiside käes ja seisab otsustavate valikute ees, on minu hinnangul vaja just rohkem Saksamaa näoga Euroopat, ja ma kinnitan, et Eesti toetab Saksamaad meie ühistele muredele koos lahenduste leidmisel."

Peaminister Rõivase sõnul on Eesti infotehnoloogilise nutikuse ja Saksamaa tööstusliku võimsuse ühendamine üks võimalik lahendus mitmele probleemile.

"Ma loodan, et minu kevadisesest Mesebergi visiidist ja liidukantsler Merkeli tänasest Tallinna külastusest võrsub peagi konkreetne IT valdkonna koostöö Eesti ja Saksamaa vahel," lausus Rõivas. "Eesti IT-ettevõtjad ja eksperdid on väga huvitatud sakslastega koostööst, et leida uusi majandust elavdavaid ning meie inimeste elu lihtsustavaid lahendusi."

Septembris toimuva Bratislava tippkohtumise ja Euroopa tulevikuteemade kõrval oli peaminister Rõivase ja liidukantsler Merkeli tänase kohtumise üks peateema julgeolek. "Saksamaa pühendumine meie regioonile ja kohaolek siin, on meie jaoks põhjapanevad. Siit algab ka Saksamaa ja Euroopa julgeolek," lisas peaminister.

Samuti rõhutas peaminister Taavi Rõivas, et Euroopa ei tohi unustada Ukrainat ja peab hoidma ühtset positsiooni Venemaa santsioonide osas. "Sõjaline eskalatsioon Ida-Ukrainas ja provokatsioon Krimmis näitavad, et kahetsusväärselt ei ole Venemaa veel valmis konflikti rahumeelselt lahendama. Kuniks Venemaa ei täida Minski leppeid, ei saa me rääkida sanktsioonide leevendamisest," ütles Rõivas.

Kohtumisel toonitas peaminister Rõivas ligi veerand sajandit kestnud Eesti ja Saksamaa suhete tähtsust, mida on raske sõnades mõõta. "Meie arusaam Euroopa tulevikust, julgeoleku tugevdamise vajadusest NATO Ida-tiival ning Venemaa ja Ukraina konfliktist, on väga sarnased," lisas peaminister.

Merkel ja Rõivas avaldasid Itaaliale kaastunnet

Rõivas ja Merkel alustasid pressikonverentsi kaatundeavaldusega Itaaliale, kus leidis täna aset võimas maavärin, mille tagajärjel on hukkunud rohkem kui 60 inimest.

Merkel lisas, et Saksamaa on valmis pakkuma Itaaliale vajadusel abi.

"Pildid, mida me oleme näinud, on kohutavad. Me me oleme valmis Itaalia aitamiseks tegema kõike, mis võimalik, ning meie mõtted on täna selle piirkonna inimeste juures," rääkis liidukantsler.

Toimetaja: Laur Viirand, Vahur Lauri



Ott TänakOtt Tänak
Lappi kerkis Soomes liidriks, Tänak lähenes Sordole

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 17:50 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.