Fotod ja videod: Merkeli ja Rõivase pressikonverentsil kinnitati olulist liitlassuhet ({{commentsTotal}})

{{1472010375000 | amCalendar}}

Eestisse saabus kolmapäeva pärastlõunal visiidile Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Angela Merkel. Merkel kohtus täna peaminister Taavi Rõivasega ning neljapäeval saab ta kokku president Toomas Hendrik Ilvesega.

Merkeli kava:

Kell 15.45 kohtus liidukantsler Stenbocki majas peaminister Rõivasega, misjärel nad andsid kell 16.45 ühise pressikonverentsi. ERR tegi sellest otseülekande ja selle salvestust on võimalik näha allolevast videost.

Pärast pressikonverentsi külastasid Rõivas ja Merkel Toomkirikut, mis on kuulus oma rüütelkonna liikmete mälestusvappide väljapaneku poolest. Toomkirikusse toodi Tallinna linnaarhiivist vaatamiseks ka kolm Martin Lutheri kirja Tallinna raele, mille sisuks on luterlike jutlustajate lähetamine Tallinnasse.

Neljapäeval kohtub Merkel president Ilvesega.

Merkel külastab neljapäeval ka e-Eesti esitluskeskust ja peab kõne "Digivaldkonna teerajaja Eesti ja tööstusjõud Saksamaa - kujundamas koos Euroopa tulevikku" sündmuskeskuses SpaceX. Peaminister Rõivas annab liidukantsler Merkelile üle e-residentsuse kaardi.

Merkel: ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele

Euroopa Liidu liikmesriike ei tohiks kiirustada otsuste tegemisel pärast Suurbritannia lahkumist. Seetõttu ei langetata Bratislavas tippkohtumisel ka mingeid otsuseid, rääkis Merkel Tallinnas pressikonverentsil.

Balti riikide osas järgib Saksamaa NATO tippkohtumisel Varssavis langetatud otsuseid. Ja see on ainus, mis loeb, kinnitas Merkel "Aktuaalsele Kaamerale".

Merkel saabus Tallinna pika reisi käigus, mis valmistab ette esimeseks Euroopa liidu tippkohtumiseks ilma Suurbritanniata. Stenbocki majas antud pressikonverentsil rõhutas Merkel, et Euroopa Liidule tuleb pärast Brexitit uus suund anda, kuid mingit aktsionismi pole tarvis. Liikmesriikidele tuleb anda aega asjade arutamiseks.

"See on üksteise kuulamise, mõistmise ja üksteiselt õppimise periood, et leida ja välja arendada uus tasakaal 27-liikmelises Euroopa Liidus. Kui Suurbritannia, kes tõi EL-i sisemajanduse kogutoodangust 15 protsenti, Euroopa Liidust välja astub, tähendab olulise partneri lahkumist ja me peame algusest peale väga ühiselt, rahulikult tegutsema, et uus 27-liikmeline Euroopa Liit taas üles ehitada," selgitas Merkel.

Liidukantsleri sõnul tuleb enne Bratislava kohtumist arutada Euroopa tulevikku kõigi liikmesriikidega.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kuivõrd muutub Saksamaa suhtumine Balti riikide julgeolekusse juhul, kui järgmisel aastal toimuvatel valimistel ei võida konservatiivid. Saksamaa välisminister Frank Walter Steinmeier on kritiseerinud Venemaa lähistel NATO õppuste korraldamist kui Venemaa ärritamist.

Merkel oli vastates napisõnaline - ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele.

"Meie valitsus töötab suure koalitsiooni raames ning kõik otsused, mis Varssavis tehti, on üksmeelsed ning meie mõlema arvates väga positiivsed nagu ka eelnevate NATO tippkohtumiste otsused ja see on see, mis loeb.

Pagulakriisist rääkides kordas Merkel oma varasemat seisukohta, et Euroopa riigid peavad olema üksmeelsed, kuid võidelda tuleb eelkõige põhjustega.

Rõivas: Eesti ja Saksamaa tugevused tuleb liita Euroopa mootoriks

Eesti infotehnoloogiline nutikus ja Saksamaa tööstuslik võimsus tuleb muuta mootoriks, mis annab kogu Euroopa majandusele uue hoo, ütles peaminister Taavi Rõivas täna Eestisse visiidile saabunud Saksamaa Liidukantsler Angela Merkelile.

"Euroopa Liidritelt oodatakse keskendumist meie tegelikele probleemidele. Kogu Euroopas teevad inimestele muret sõjalised konfliktid Euroopa Liidu lähiümbruses, terrorism, pidurdunud majandus, mitmel pool kasvav tööpuudus ning migratsioon," ütles peaminister Rõivas. "Ajal, kui Euroopa vaevleb kriiside käes ja seisab otsustavate valikute ees, on minu hinnangul vaja just rohkem Saksamaa näoga Euroopat, ja ma kinnitan, et Eesti toetab Saksamaad meie ühistele muredele koos lahenduste leidmisel."

Peaminister Rõivase sõnul on Eesti infotehnoloogilise nutikuse ja Saksamaa tööstusliku võimsuse ühendamine üks võimalik lahendus mitmele probleemile.

"Ma loodan, et minu kevadisesest Mesebergi visiidist ja liidukantsler Merkeli tänasest Tallinna külastusest võrsub peagi konkreetne IT valdkonna koostöö Eesti ja Saksamaa vahel," lausus Rõivas. "Eesti IT-ettevõtjad ja eksperdid on väga huvitatud sakslastega koostööst, et leida uusi majandust elavdavaid ning meie inimeste elu lihtsustavaid lahendusi."

Septembris toimuva Bratislava tippkohtumise ja Euroopa tulevikuteemade kõrval oli peaminister Rõivase ja liidukantsler Merkeli tänase kohtumise üks peateema julgeolek. "Saksamaa pühendumine meie regioonile ja kohaolek siin, on meie jaoks põhjapanevad. Siit algab ka Saksamaa ja Euroopa julgeolek," lisas peaminister.

Samuti rõhutas peaminister Taavi Rõivas, et Euroopa ei tohi unustada Ukrainat ja peab hoidma ühtset positsiooni Venemaa santsioonide osas. "Sõjaline eskalatsioon Ida-Ukrainas ja provokatsioon Krimmis näitavad, et kahetsusväärselt ei ole Venemaa veel valmis konflikti rahumeelselt lahendama. Kuniks Venemaa ei täida Minski leppeid, ei saa me rääkida sanktsioonide leevendamisest," ütles Rõivas.

Kohtumisel toonitas peaminister Rõivas ligi veerand sajandit kestnud Eesti ja Saksamaa suhete tähtsust, mida on raske sõnades mõõta. "Meie arusaam Euroopa tulevikust, julgeoleku tugevdamise vajadusest NATO Ida-tiival ning Venemaa ja Ukraina konfliktist, on väga sarnased," lisas peaminister.

Merkel ja Rõivas avaldasid Itaaliale kaastunnet

Rõivas ja Merkel alustasid pressikonverentsi kaatundeavaldusega Itaaliale, kus leidis täna aset võimas maavärin, mille tagajärjel on hukkunud rohkem kui 60 inimest.

Merkel lisas, et Saksamaa on valmis pakkuma Itaaliale vajadusel abi.

"Pildid, mida me oleme näinud, on kohutavad. Me me oleme valmis Itaalia aitamiseks tegema kõike, mis võimalik, ning meie mõtted on täna selle piirkonna inimeste juures," rääkis liidukantsler.

Toimetaja: Laur Viirand, Vahur Lauri



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: