Maavanemad arutasid Raikkülas riigireformi ({{commentsTotal}})

Raikküla Paka mäele kärajatele kogunenud maavanemad leidsid, et riigireform on vajalik selleks, et ajale jalgu jäänud riigiaparaati koomale tõmmata. Küll aga peaks säilima maakonnatasand, kuhu tuleb võimu juurde anda. Maavanemate kärajatega märgiti ka 800 aasta möödumist Raikkülas toimunud muinas-Eesti kärajate kirjalikust esmamainimisest.

Riigireform peab muutma valitsemise lihtsamaks, avatumaks ja paindlikumaks. Ehk andma riigi rahvale tagasi. Raikküla Paka mäele kärajatele kogunenud maavanemad ei kahelnudki, et riigireformi on tõesti vaja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elektroonilised kanalid võimaldavad väga palju suhelda inimestel väga pikkade vahemaade tagant, inimesed ei pea kohale minema riigiasutustesse. Ja elektrooniliste kanalite kasutamine väga paljudes valdkondades omab veel võimalusi, mida seni me veel ei kasuta. Riigireform aitab tühikäigul töötavaid ametnikke koomale tõmmata ja vähendada dubleerimist," arvas Lääne maavanem Neeme Suur.

"Eriti mis puudutab sotsiaaltööd, lastekaitsetööd, ühiskondlikku transporti, turismiettevõtlust. Ma arvan, et nad suudavad seda ülesannet täita paremini, sest hetkel me peame läbi erinevate organisatsioonide tegema omavahel koostööd ja asju hästi palju kooskõlastama. Ja vahetevahel ka dubleerima," lisas Viljandi maavanem Erich Palm.

Samas oli igal maavanemal tuua näiteid, kus riigireformi tuhinas või sildi all unustatakse ära peamine - inimene.

Rapla maavanem Tõnis Blank tõi näite ARKI-i büroode sulgemise kavadest. "Nii üks kui teine riigiamet teeb oma reforme, mõtlemata sellele, et kui kulukaks kalliks või kaugeks see meie kodanikest läheb," märkis ta.

Kuigi maavalitsused suure tõenäosusega reorganiseeritakse, leiavad maavanemad, et maakond, mis piirkonna inimesi ühendab, peab jääma. Ja kui luuaksegi piirkondlikud riigihalduse keskused, tuleb neile ka rohkem võimu anda.

Järva maavanem Alo Aasma ütles, et see aitaks natukenegi tasakaalustada, et oleks kohapeal ka see tunnetus, et mida see protsess päriselt inimestele tähendab. "Tallinnast on jube lihtne panna maanteeamet internetti või haiglad ainult Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja Jõhvi, aga kui siit inimene peab hakkama autojuhi lubade pärast sõitma 20 korda õppesõitu tegema saja kilomeetri kaugusele Tallinnasse, siis on see natuke teine muusika kui see, mis Exeli tabelist reformi planeerides vastu vaatab," sõnas Aasma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: