Fotod ja videod: Itaalias hukkus maavärinas vähemalt 247 inimest ({{commentsTotal}})

{{1472015733000 | amCalendar}}

Kesk-Itaaliat ja Roomat raputas ööl vastu kolmapäeva maavärin magnituudiga 6,0, mille tagajärjel varises kokku hooneid. Hukkus vähemalt 247 inimest.

Itaalia keskosa kolmapäeval raputanud võimsa maavärina ohvrite arv on tõusnud 247 inimeseni, teatasid ametnikud neljapäeva hommikul.

Sajad inimesed on saanud kannatada, paljud neist on eluohtlikus seisundis. Ametnike hinnangul võib kokkuvarisenud hoonete rusude all olla kümneid inimesi.

Kõige rohkem on inimohvreid Amatrice, Accumoli ja Arquata del Tronto külas ja nende ümbruses. Tsiviilkaitse teatel hävis Arquata del Tronto küla sisuliselt täielikult.

Peaminister Matteo Renzi sõnul on veel liiga vara arutleda selle üle, kas midagi oleks saanud teha katastroofi ennetamiseks.

"Täna on aeg pisaratele ja emotsioonidele," ütles ta, lubades, et valitsus alustab neljapäeval ülesehitustöödega.

Itaalia seismoloogiakeskus andis tõugete magnituudiks 6,0. USA geoloogiateenistus hindas magnituudiks 6,2 ning täpsustas, et maavärina epitsenter oli Roomast 170 kilomeetri kaugusel kirdes Norcias 10 kilomeetri sügavusel, vahendasid BBC, ANSA, BNS, CNN, Reuters jt.

Maavärin toimus kell 3.36 (Eesti aeg kell 4.36). Tund hiljem toimus ka järeltõuge magnituudiga 5,4. Kokku on järeltõukeid aset leidnud kümneid.

Senistel andmetel said enim kannatada Amatrice ja Accumoli küla.

Itaalia tsiviilkaitseamet on maavärinat kirjeldanud kui "tõsist". Ameti pressiesindaja Immacolata Postiglione selgitas pressikonverentsil, et 27 inimest on hukkunud Accumoli ja Amatrice asulates või seal lähistel, Arquata piirkonnas on kokku loetud 10 surmajuhtumit.

Lazio maakonnas asuva Amatrice meeri Sergio Pirozzi sõnul "kadus pool küla" ning inimesed on rusude all lõksus.

Palju hukkunuid oli näiteks Pescara del Tronto külas, kus hoonestus on sisuliselt hävinenud. Ametlikult on kinnitatud 10 inimese hukkumist, ohvrite seas on ka lapsi. Otsingu- ja päästetööd asulas aga kestavad edasi ning seega võib hukkunute arv veel tõusta.

Kõikidesse kohtadesse pole päästeametnikud veel jõudnudki, üks sellistest asulatest on näiteks kõrvaline Peracchia di Acqua Santa Terme küla.

Accumolis viibiv fotograaf aga rääkis sellest, kuidas ta nägi, kuidas inimesed üritasid kaaskodanikke paljakäsi rusude alt päästa - antud juhul ema ja last, kelle karjeid oli ka kuulda.

Ajalehes Guardian on avaldatud fotogalerii, kus on kujutatud Amatrice ja Arquata del Tronto kohad enne ja pärast maavärinat.

Itaalia peaminister Matteo Renzi külastab ka ise maavärina tõttu kannatanud piirkondi ning valitsusjuht lubas, et "ühtki perekonda ei jäeta praegu üksi". "Praegu on aeg nii nutmiseks kui ka tegutsemiseks," nentis ta.

Itaalias toimub maavärinaid sagedasti. Aquila regioonis toimus 2009. aastal maavärin magnituudiga 6,3, milles hukkus üle 300 inimese. Nelja aasta eest toimus Emilia Romagna maakonnas veel üks maavärin ja päevi hiljem ka mitu järeltõuget, milles hukkus 23 inimest ja peavarjuta jäi 14 000.

Välisministeeriumi andmetel on maavärina piirkonnas 9 Eesti kodanikku

Välisministeeriumist öeldi ERR-i raadiouudistele, et maavärina piirkonnas ehk Umbria maakonnas viibijaks on end registreerunud 9 Eesti kodanikku.

Ministeerium on eestlastega ühendust võtnud ning nendega on kõik korras.

Teistel piirkonnas viibivatel eestlastel, kes ei ole end registreerinud, palutakse oma lähedastele teada anda, et nendega on kõik korras ning neil, kes ei ole seal viibivate lähedastega ühendust saanud, võtta omakorda ühendust välisministeeriumiga.

Välisministeerium soovitab välismaale reisides end alati registreerida välisministeeriumi kodulehel või "Reisi targalt" veebirakenduses.

President Ilves ja välisminister Kaljurand avaldasid Itaaliale kaastunnet

Eesti president Toomas Hendrik Ilves saatis kaastundekirja Itaalia riigipeale Sergio Mattarella'le, avaldades kaastunnet Itaaliat tabanud maavärinas hukkunute lähedastele ja sõpradele. 

"Meie mõtted on sel tumedal päeval Itaalia rahvaga," kirjutas Eesti riigipea. 

Ta palus ka edasi anda toetussõnad kõigile selles traagilises õnnetuses vigastada saanutele ja neile, kes maavärinas kaotasid oma kodud.

Välisminister Marina Kaljurand avaldas kaastunnet Itaalia välisminister Paolo Gentilonile.

"Olen äärmiselt kurb täna öösel Itaalia keskosa laastanud maavärina pärast," sõnas Kaljurand. "Avaldan südamest kaastunnet kannatanutele, ohvrite peredele ning lähedastele," lisas ta.

Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema