Fotod ja videod: Itaalias hukkus maavärinas vähemalt 247 inimest ({{commentsTotal}})

{{1472015733000 | amCalendar}}

Kesk-Itaaliat ja Roomat raputas ööl vastu kolmapäeva maavärin magnituudiga 6,0, mille tagajärjel varises kokku hooneid. Hukkus vähemalt 247 inimest.

Itaalia keskosa kolmapäeval raputanud võimsa maavärina ohvrite arv on tõusnud 247 inimeseni, teatasid ametnikud neljapäeva hommikul.

Sajad inimesed on saanud kannatada, paljud neist on eluohtlikus seisundis. Ametnike hinnangul võib kokkuvarisenud hoonete rusude all olla kümneid inimesi.

Kõige rohkem on inimohvreid Amatrice, Accumoli ja Arquata del Tronto külas ja nende ümbruses. Tsiviilkaitse teatel hävis Arquata del Tronto küla sisuliselt täielikult.

Peaminister Matteo Renzi sõnul on veel liiga vara arutleda selle üle, kas midagi oleks saanud teha katastroofi ennetamiseks.

"Täna on aeg pisaratele ja emotsioonidele," ütles ta, lubades, et valitsus alustab neljapäeval ülesehitustöödega.

Itaalia seismoloogiakeskus andis tõugete magnituudiks 6,0. USA geoloogiateenistus hindas magnituudiks 6,2 ning täpsustas, et maavärina epitsenter oli Roomast 170 kilomeetri kaugusel kirdes Norcias 10 kilomeetri sügavusel, vahendasid BBC, ANSA, BNS, CNN, Reuters jt.

Maavärin toimus kell 3.36 (Eesti aeg kell 4.36). Tund hiljem toimus ka järeltõuge magnituudiga 5,4. Kokku on järeltõukeid aset leidnud kümneid.

Senistel andmetel said enim kannatada Amatrice ja Accumoli küla.

Itaalia tsiviilkaitseamet on maavärinat kirjeldanud kui "tõsist". Ameti pressiesindaja Immacolata Postiglione selgitas pressikonverentsil, et 27 inimest on hukkunud Accumoli ja Amatrice asulates või seal lähistel, Arquata piirkonnas on kokku loetud 10 surmajuhtumit.

Lazio maakonnas asuva Amatrice meeri Sergio Pirozzi sõnul "kadus pool küla" ning inimesed on rusude all lõksus.

Palju hukkunuid oli näiteks Pescara del Tronto külas, kus hoonestus on sisuliselt hävinenud. Ametlikult on kinnitatud 10 inimese hukkumist, ohvrite seas on ka lapsi. Otsingu- ja päästetööd asulas aga kestavad edasi ning seega võib hukkunute arv veel tõusta.

Kõikidesse kohtadesse pole päästeametnikud veel jõudnudki, üks sellistest asulatest on näiteks kõrvaline Peracchia di Acqua Santa Terme küla.

Accumolis viibiv fotograaf aga rääkis sellest, kuidas ta nägi, kuidas inimesed üritasid kaaskodanikke paljakäsi rusude alt päästa - antud juhul ema ja last, kelle karjeid oli ka kuulda.

Ajalehes Guardian on avaldatud fotogalerii, kus on kujutatud Amatrice ja Arquata del Tronto kohad enne ja pärast maavärinat.

Itaalia peaminister Matteo Renzi külastab ka ise maavärina tõttu kannatanud piirkondi ning valitsusjuht lubas, et "ühtki perekonda ei jäeta praegu üksi". "Praegu on aeg nii nutmiseks kui ka tegutsemiseks," nentis ta.

Itaalias toimub maavärinaid sagedasti. Aquila regioonis toimus 2009. aastal maavärin magnituudiga 6,3, milles hukkus üle 300 inimese. Nelja aasta eest toimus Emilia Romagna maakonnas veel üks maavärin ja päevi hiljem ka mitu järeltõuget, milles hukkus 23 inimest ja peavarjuta jäi 14 000.

Välisministeeriumi andmetel on maavärina piirkonnas 9 Eesti kodanikku

Välisministeeriumist öeldi ERR-i raadiouudistele, et maavärina piirkonnas ehk Umbria maakonnas viibijaks on end registreerunud 9 Eesti kodanikku.

Ministeerium on eestlastega ühendust võtnud ning nendega on kõik korras.

Teistel piirkonnas viibivatel eestlastel, kes ei ole end registreerinud, palutakse oma lähedastele teada anda, et nendega on kõik korras ning neil, kes ei ole seal viibivate lähedastega ühendust saanud, võtta omakorda ühendust välisministeeriumiga.

Välisministeerium soovitab välismaale reisides end alati registreerida välisministeeriumi kodulehel või "Reisi targalt" veebirakenduses.

President Ilves ja välisminister Kaljurand avaldasid Itaaliale kaastunnet

Eesti president Toomas Hendrik Ilves saatis kaastundekirja Itaalia riigipeale Sergio Mattarella'le, avaldades kaastunnet Itaaliat tabanud maavärinas hukkunute lähedastele ja sõpradele. 

"Meie mõtted on sel tumedal päeval Itaalia rahvaga," kirjutas Eesti riigipea. 

Ta palus ka edasi anda toetussõnad kõigile selles traagilises õnnetuses vigastada saanutele ja neile, kes maavärinas kaotasid oma kodud.

Välisminister Marina Kaljurand avaldas kaastunnet Itaalia välisminister Paolo Gentilonile.

"Olen äärmiselt kurb täna öösel Itaalia keskosa laastanud maavärina pärast," sõnas Kaljurand. "Avaldan südamest kaastunnet kannatanutele, ohvrite peredele ning lähedastele," lisas ta.

Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand

Allikas: BNS



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: