Eesistujariik Slovakkia peaminister läheb homme Moskvasse Putiniga kohtuma ({{commentsTotal}})

Fico ja Putin 2009. aastal.
Fico ja Putin 2009. aastal. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Euroopa Liidu eesistujariigiks oleva Slovakkia peaminister Robert Fico läheb homme visiidile Moskvasse, kus kohtub president Vladimir Putiniga.

Fico pressiesindaja ei soovinud Reutersile kommenteerida, millised on Fico ja Putini kohtumise peamised jutupunktid, vahendas Politico.

Enne Venemaale lendamist kohtub Fico hommikul ka Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga. Reedel aga saab ta Varssavis kokku Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ning Visegradi riikide juhtidega.

Kohtumine leiab aset enne Hiinas toimuvat G20 tippkohtumist, mille raames peaksid Ukraina kriisi ja Minski rahuleppe tingimuste täitmise teemal nõu pidama ka Putin, Merkel ja Hollande.

Samuti vestleb Fico president Putiniga ajal, mil EL-i liikmesriikides arutatakse palju Euroopa ja Venemaa suhete edasise arengu ja Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamise teemal. Vene-poliitikat ja sanktsioonide küsimust hakkavad Euroopa Liidu juhid arutama pikemalt oktoobris, kuid esialgne mõttevahetus toimub ilmselt juba järgmisel nädalal Bratislavas toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel.

Slovakkia peaminister Fico on varem korduvalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone kritiseerinud. Neid uuendatakse iga kuue kuu järel, kuid kriitikud nagu Fico on öelnud, et need polevat kuidagi suutnud mõjutada Venemaa poliitikat Ukraina suhtes. Fico peab Venemaad oluliseks partneriks, eriti energeetika valdkonnas.

Slovakkia välisminister kutsus üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama

Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ütles juuli alguses, et Euroopa Liit peab ümber defineerima oma suhted Venemaaga ning hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

"Me peame oma suhted ümber defineerima ning panema nad realistlikule alusele," rääkis Lajcak eile Bratislavas ajakirjanikele. Ministri sõnul on EL olnud selles küsimuses liiga "ideoloogiline" - läänepoolsed liikmed on olnud "silmakirjalikud" ja idapoolsed liikmesriigid omakorda "ebarealistlikud".

Lajcaki sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust.

"Minu ettepanek on, et me kohtleksime Venemaad strateegilise reaalsusena - seal, kus see on võimalik; teemadel, mille puhul see on võimalik," selgitas ta ja märkis, et ilma Venemaata ei suuda EL lahendada mitmeid kohalikke probleeme.

"Venemaa on fakt, ta on globaalne tegur," rõhutas ta.

Lajcaki sõnul tuleb aga enne järgmist otsustamist põhjalikult hinnata, kas sanktsioonid on toonud EL-i lähemale oma eesmärkidele.

"See pole usutav pikendada sanktsioone iga kuue kuu tagant ilma diskussioonita. Keegi ei tohiks diskussiooni karta," leidis Lajcak ja avaldas arvamust, et mõnes mõttes olid sanktsioonid efektiivsed, sest need kahjustasid Venemaa majandust.

Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu eesmärgiks oli see, et Venemaa muudaks oma seisukohta Ukraina suhtes, ning seda pole paraku juhtunud. "Kas me jätkame sanktsioonidega või hakkame me neid hoopis kohandama. See peaks kõik sõltuma reaalsest olukorrast," sõnas Lajcak.

Aasta lõpus antakse hinnang sellele, kuidas Minski lepet ja relvarahu Ida-Ukrainas on täidetud, ning mõned riigid nagu Itaalia ja Ungari on juba nõudnud, et sanktsioonide ja Vene-suhete teemat tuleb laiemalt arutada.

See on ühe Slovakkia allika kinnitusel ka põhjus, miks valitsus soovib teemat arutada juba enne oktoobrit. Samas rõhutas allikas, et see ei tähenda iseenesest seda, justkui oleks Slovakkia ise nende sanktsioonide vastu.

Küll on aga teada, et peaminister Fico ütles aasta alguses, et "mida varem sanktsioonid kaotatakse, seda parem". Samas on ta ka märkinud, et kavatseb austada "Euroopa ühist seisukohta".

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.