USA asepresident Biden on täna Türgis suhteid parandamas, peamisteks teemadeks on Gülen ja Süüria kurdid ({{commentsTotal}})

{{1472026979000 | amCalendar}}

USA asepresident Joe Biden on täna Ankaras, kus kohtub nii Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kui ka peaminister Binali Yildirimiga. Türgi valitsusjuhiga rääkis Biden muuhulgas ka Süüria kurdide üksustest.

Türgi ja USA suhted on pärast juulis toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatset tõsiselt jahenenud, vahendasid Reuters ja Yle.

Esiteks süüdistavad Türgi võimud riigipöördekatses USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase poolehoidjaid. Washingtonilt nõutakse Güleni Türgile välja andmist ning eile kinnitas Washington, et on saanud Ankara käest ametliku väljaandmistaotluse.

USA välisminister John Kerry on varem öelnud, et Güleni väljaandmist menetletakse tavapärase juriidilise protsessina ning seega peab Türgi esitama USA võimudele ka vajalikke tõendeid.

Samuti on Türgi juhte häirinud see, et nii USA kui ka teised lääneriigid ei avaldanud neile riigipöördekatse ajal ja järgselt piisavalt kiiresti ja aktiivselt toetust.

Lääneriigid on pärast riigipöördekatset tundnud muret ka Türgi inimõiguste ja demokraatia olukorra pärast, sest valitsus on alustanud ulatuslikku "puhastuskampaaniat", mille raames on vahistatud, peetud kinni või vallandatud kümneid tuhandeid sõjaväelasi, ametnikke ja muid avaliku sektori töötajaid. Kaudselt on Güleni-vastane kampaania jõudnud ka erasektorisse.

Gülen ise on süüdistused tagasi lükanud ja avaldanud arvamust, et riigipöördekatse lavastas hoopis Erdogan ise, et oma võimu veelgi suurendada.

Ankara on omakorda väljendanud oma pettumust, et lääneliitlased tunnevad rohkem muret väidetavate riigipöörajate riigipöördekatse tõttu kannatanud inimeste pärast.

Biden on kõige kõrgema positsiooniga Lääne poliitik, kes pärast riigipöördekatset Türgit külastab. Türgi edasine areng on USA jaoks äärmiselt tähtis, sest tegu on olulise NATO liitlasega, kellel on ka suur roll Süüria ja Iraagi tulevikuga seoses.

Euroopa vajab Türgit aga rändekriisi haldamiseks ning Ankara on juba ähvardanud võimalusega, et võib kevadel sõlmitud migratsioonileppest taganeda. Migratsioonilepet peetakse peamiseks sammuks, mille abil õnnestus Balkani poolsaare nn migratsioonikoridor sulgeda.

Peaministriga rääkis Biden Süüria kurdide teemal

Biden ütles Türgi peaministriga kohtudes, et USA on teinud Süüria kurdide üksustele selgeks, et nad peavad USA toetuse säilitamiseks naasma pärast Manbiji linna kontrolli alla võtmist Eufrati jõest idas asuvatele positsioonidele.

Ankara on nõudnud, et USA poolt toetatud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) koosseisus Manjibi vallutanud kurdi võitlejad peavad minema tagasi Eufrati jõest itta. Erinevalt USA-st peab Türgi Süüria kurdide omakaitseväge YPG vaenulikuks jõuks, sest käsitleb neid kui keelatud Kurdistani Töölispartei (PKK) liitlasi.

Türgi peaminister Binali Yildirim avaldas lootust, et USA hindab tulevikus ümber oma liitlassuhte Süüria kurdide üksustega.

Samuti rõhutas valitsusjuht, et Türgi ei aktsepteeri olukorda, kui Süüria territooriumile tekitatakse iseseisev kurdide ala ning seega nõuab Ankara Süüria territoriaalse terviklikkuse säilitamist. Süüria kriisile tuleb aga leida lahendus ühiselt.

Ankara ootab USA-lt Güleni juhtumi kiiret menetlemist

Yildirim ütles, et Türgi ja USA ei peaks laskma "intsidentidel" omavahelisi suhteid kahjustada, kuid rõhutas, et Türgis oodatakse islamivaimulik Fethullah Güleni väljaandmist puudutava juriidilise protsessi kiiret menetlemist.

Biden lausus omakorda, et USA teeb Türgiga koostööd, kuid kõiki USA juriidilisi põhimõtteid tuleb selle juhtumi menetlemisel samuti täita.

Asepresident toonitas, et USA-l pole mingit huvi kaitsta kedagi, kes on teinud liitlasriigile kahju.

Biden ütles ka seda, et Türgi ametnikud kinnitasid talle, et 15. juuli riigipöördekatse uurimisel peetakse kinni õigusriigi põhimõtetest.

Täna on Türgis ka Eesti välisminister Marina Kaljurand

Eesti välisminister Marina Kaljurand on täna samuti Türgis ja viibib seal kui Euroopa Nõukogu eesistujamaa ehk Eesti esindaja.

"Minu esimene ülesanne on minna kohapeale ja välja selgitada, mis siis on toimunud," ütles Kaljurand eile Delfi presidendikandidaatide debatis. "Kohtun lisaks ka opositsioonis olevate inimestega."

Esmaspäeval käis Türgis Leedu välisminister.

"Kui Türgi president räägib surmanuhtlusest, tuleb minna kohapeale. Ma loodan, et tulen tagasi palju paremate faktidega," selgitas Kaljurand visiidi eesmärki. "Ja kui on vaja olla kriitiline, olen kriitiline Eurooa Nõukogu eesistujana ja Eesti välisministrina."

Visiiti Türki soovitas Kaljurannale mõne nädala eest Ankarast naasnud Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland.

Austria liidukantsleri Christian Kern on kutsunud üles liitumisläbirääkimisi Türgiga lõpetama. Kaljurand sellist lähenemist oma sõnul õigeks ei pea, vaid leiab, et Türgit tuleks endiselt julgustada demokraatlikke reforme läbi viima ning Euroopa Liiduga samas suunas joonduma.

Biden Türgi peaministri Binali Yildirimiga kohtumas (AFP video). 

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: