Fotod: tänavune kruiisituristide arv jääb mullusele alla ({{commentsTotal}})

Tänavune turismihooaeg on Tallinnasse toonud 460 000 kruiisituristi. Seda on vähem kui mullu, ent järgmisel aastal plaanitakse korrata möödunud aasta tulemust, poolt miljonit külastajat.

Praegu on Tallinna sadamas reidil 330 meetri pikkune kruiisilaev Regal Princess - suurim, kes siin käinud. Laeva eelmine peatus toimus Saksamaal Warnemündes ning siit sõidab see edasi Peterburi. Laeva pardal on üle 3700 reisija, kes soovi korral kõik ka tavapärase ringkäigu Tallinna vanalinnas ette võivad võtta. Regal Princess on Tallinnas juba püsikülaline - sel hooajal jõuab ta siia 12 korda. Enamik sellega reisivaid inimesi on pärit USA-st ja Suurbritanniast.

Kokku külastab sel turismihooajal Tallinnat 460 000 kruiisituristi 275 laevakülastuse käigus. Seda on palju, ent mitte rekordiliselt - siiani on löömata 2013. aasta tase, mil Tallinnat külastas 519 000 kruiisituristi. Järgmisel aastal plaanitakse korrata möödunud aasta taset - Tallinnasse peaks jõudma üle 300 kruiisikülastuse, millega tuuakse kokku üle poole miljoni külastaja. Suurim laev, mida järgmisel aastal oodata, on aga Regal Princessist napilt suuremgi - 333,3 meetri pikkune MSC Fantasia.

Enim kruiisituriste jõuab Eestisse Saksamaalt, USA-st ja Suurbritanniast, mis moodustab pea 60% kõigist külastajatest. Ülejäänud riikidest on tulijaid juba näpuotsaga.

Läänemerel on kümne riigi peale kokku 29 sihtkohta, kuhu kruiisilaevad silduda saavad, Tallinn ja Saaremaa nende seas. Tallinn oli möödunud aastal Peterburi ja Kopenhaageni järel külastatavaim sadam, tänavu on Peterburi Tallinnaga samal pulgal. Reisijaid aga jõudis Stockholmi ja Peterburi Tallinnast enam. Ka Rostock ei jäänud külastajate arvult Tallinnale suurt alla ning hulk kruiisireise sildus ka Helsingis.

Kruiisiala uueneb

Tallinna kruiisisadama alal on tänavu käimas ehitustööd, mille tulemusel valmib järgmiseks aastaks A-terminalile uus liikluslahendus ja targa sadama projekt, mis võimaldab laevale sõita auto registreerimisnumbri alusel.

Kruiisialale rajatakse uus värav, kus hakatakse kontrollima linnast tagasi saabuvaid turiste. Bussidele kavandatakse uued parkimis- ja liikumisskeemid, samuti valmib mikrotunnel heitvee ärajuhtimiseks kruiisilaevadelt sadamasse.

Saaremaale jõudis vaid kaks laeva

Saaremaale kruiisilaevade külastuseks rajatud süvasadamat kasutas tänavu aga üksnes kaks laeva, pardal kahe reisi peale kokku 720 inimest. Sellega on Saaremaa külastuste arv aasta-aastalt järsult kukkunud: kui veel 2013. aastal külastas Eesti suurimat saart 13 kruiisilaeva, pardal kokku 6460 külastajat, siis järgnenud aastatel oli laevu juba vastavalt kümme ja viis, jõudes tänavu kõigest kaheni.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: