Erik Gamzejev: Eesti Energia ei tohi, Gazprom võib – riigi äriühingute sponsorluse keelamine pole mõistlik ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Rahandusministeeriumis on küpsenud plaan keelata riigi äriühingutel täielikult sponsorlus. Et võimuerakondades selles küsimuses veel üksmeelt pole, on tuliseid vaidlusi oodata sügisel. Ministeeriumi argumendid on, et toetuste maksmine on väga subjektiivne ning selle kasu firma äritegevusele pole võimalik hinnata. Sponsorlusega tegelemist peetakse riigi raha mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Mõte on selles, et need, kellele on usaldatud võim, saaksid ise eelarve kaudu otsustada, kuidas kulutada riigi äriühingute teenitud kogu kasum. Praegu on sellest kontrolli alt väljas 1,5 protsenti. Just sellises ulatuses viimase kolme aasta teenitud kasumist võivad riigi äriühingute juhid oma äranägemisel erisuguseid firmaväliseid heategevuslikke ettevõtmisi rahastada.

Senises praktikas on see raha kulunud enamasti Eesti spordi toetamiseks, kuid oma osa on saanud ka haridus, kultuur, keskkond ja teised valdkonnad.

Res Publica ministrid üritasid "hea onu" rolli kehastamise võimalust riigiettevõtete juhtidelt juba 2003. aastal ära võtta. Tollal see katse ei õnnestunud. Seekordse algatuse üheks ajendiks on Neinar Seli juhtum, mis tõi kaasa tema kriminaalkorras süüdi mõistmise. Tuletan meelde, et korruptiivne tegu seisnes selles, et olles nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti olümpiakomitee president, hääletas Seli sadama nõukogu koosolekul otsuse poolt maksta Eesti olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.

Kas see rumal lugu on aga piisav põhjus, et pöörata pea peale senine kord, mis on võimaldanud Eestis teoks teha rohkesti häid ettevõtmisi?

Üks ettepanek on koondada näiteks kogu spordi rahastamisega seotud otsuste tegemine olümpiakomiteele, kel peaks olema parim teadmine, kes Eesti spordis kui palju raha vajab. Samas ei ole kindlust, et üks superkomitee suudaks olla kõigega kursis ning langetada vaid õiglaseid ja ausaid otsuseid. Meenutagem, et korruptsiooniuudiseid tuleb regulaarselt ka sellistest globaalsetest spordiorganisatsioonidest nagu FIFA ja ROK.

Riigiettevõtted on praegu üks lisavõimalus, kust spordi- või kultuuriinimesed võivad raha küsida oma plaanide elluviimiseks, juhul kui riigiasutustes pole nad mingil põhjusel (piiratud võimalused, ei vasta mingi programmi bürokraatlikele reeglitele, vale ajastus, sobiv meede pole veel  avanenud või juba sulgunud  jms) piisavalt toetust saanud.

Muidugi on olemas ka eraettevõtted, kellest paljud samuti jõudu mööda kultuuri ja sporti toetavad. Ent nende puhul tasub arvestada, et paljudki suuremad kuuluvad väliskapitalile, kes tegelevad Eestis sponsorlusega mõnede eranditega üsna piiratult ja pigem ikka oma turunduse, aga mitte Eesti kultuuri või spordi huvides.

Tuntud suusatreener Mati Alaver tunnistas läinud talvel Eesti Päevalehele antud intervjuus, et omal ajal lõi ta Hansapanga juhtidega käed ühe pikema jutuajamise järel. Toetussumma oli kümme korda suurem kui tol ajal suusatamisele olümpiakomiteelt tuli. Praeguses Swedbankis on selliste summade üle otsustajad kaugel ja nendele on esmatähtis Rootsi suusakoondise hea käekäik.

Sattusin mõned nädalad tagasi Lõuna-Rootsis Tuna külla, kus on veidi rohkem kui 200 elanikku. Külas oli metsa veerel korraliku väljakuga jalgpallistaadion. Kohaliku klubi IFK Tuna kodulehel oli suuremate toetajate seas ka Swedbanki logo. Loomulikult oli selles külas koolimaja, rahvamaja, külapoe ja tankla kõrval ka pangakontor. Eestis kinnitab sama pank, et ka kakskümmend korda suurema elanike arvuga linnas ei tasu kontorit pidada. Rahvuslikud huvid on arusaadavad ja kapitali rahvus ikkagi loeb.

Kui Tallinnas ja Tartus, kuhu on koondunud lõviosa Eesti ettevõtlusest, on sponsorite leidmine keerukas, siis väiksemates kohtades on see sootuks raske. Kui mõne kohaliku rahvajooksu auhinnalauale õnnestubki toetajatelt välja rääkida pool siga või mõned kringlid, siis võistkonnaalal hooajaeelarve kokkusaamine, et püsida konkurentsis Eesti meistriliigas, on juba paras mustkunstitrikk. Kõige paremini valdab seda Eestis ilmselt Andres Sõber Rakvere Tarvases, aga temalgi kipuvad jänesed kübaras otsa saama.

Kui Ida-Virumaa suurimal ettevõttel Eesti Energial keelatakse sponsorlus, tähendaks see maakonna spordielule tugevat hoopi. Muuhulgas on rohkem kui tõenäoline, et olümpiakomitee maakonna suurimat spordiüritust − Narva energiajooksu korraldamist sellises mahus, nagu on seda teinud Eesti Energia − ei toetaks. Samuti pole eriti mõtet loota, et Ida-Virumaa andekate noorte energiafondi rahastaks edaspidi näiteks Tallinna Küte.

Selle nimel, et teenida riigile sadu miljoneid eurosid kasumit, on Eesti Energia viimase kümne aasta jooksul likvideerinud Ida-Virumaal mitu tuhat töökohta. Kui nüüd ka kohaliku spordi- ja kultuurielu niigi üsna piiratud toetamine riigi poolt sootuks ära keelatakse, siis tekitab see vaid hämmingut ja soodustab ääremaastumist. Ei ole erilist usku, et riigivõim, kes pole suutnud veerand sajandi jooksul toetada Eesti ühte suuremasse maakonda ühegi kergejõustikustaadioni ehitamist, võtab Ida-Virumaal oma õlule nüüd kõik need ettevõtmised, mida on rahastanud Eesti Energia.  

Praegune plaan meenutab vana kaevu kinniajamist ajal, mil uut pole veel projekteerimagi hakatud ja rahastamisallikaid alles otsitakse. Kas see väärib segaduse tekitamist niigi alarahastatud valdkondades? Mida sellega võidetakse? Natuke lisaraha, mis lahustub riigieelarves. Kaotused on märksa tuntavamad.

Suurettevõtted on ka oma riigi maine kujundajad. Tobe oleks ju olukord, kus Eesti sportlased Eesti Energia või tema rahvusvahelise brändi Enefit logo oma dressil kanda ei tohiks, aga Venemaa riikliku hiiu Gazpromi oma küll.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.

Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.