Erik Gamzejev: Eesti Energia ei tohi, Gazprom võib – riigi äriühingute sponsorluse keelamine pole mõistlik ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Rahandusministeeriumis on küpsenud plaan keelata riigi äriühingutel täielikult sponsorlus. Et võimuerakondades selles küsimuses veel üksmeelt pole, on tuliseid vaidlusi oodata sügisel. Ministeeriumi argumendid on, et toetuste maksmine on väga subjektiivne ning selle kasu firma äritegevusele pole võimalik hinnata. Sponsorlusega tegelemist peetakse riigi raha mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Mõte on selles, et need, kellele on usaldatud võim, saaksid ise eelarve kaudu otsustada, kuidas kulutada riigi äriühingute teenitud kogu kasum. Praegu on sellest kontrolli alt väljas 1,5 protsenti. Just sellises ulatuses viimase kolme aasta teenitud kasumist võivad riigi äriühingute juhid oma äranägemisel erisuguseid firmaväliseid heategevuslikke ettevõtmisi rahastada.

Senises praktikas on see raha kulunud enamasti Eesti spordi toetamiseks, kuid oma osa on saanud ka haridus, kultuur, keskkond ja teised valdkonnad.

Res Publica ministrid üritasid "hea onu" rolli kehastamise võimalust riigiettevõtete juhtidelt juba 2003. aastal ära võtta. Tollal see katse ei õnnestunud. Seekordse algatuse üheks ajendiks on Neinar Seli juhtum, mis tõi kaasa tema kriminaalkorras süüdi mõistmise. Tuletan meelde, et korruptiivne tegu seisnes selles, et olles nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti olümpiakomitee president, hääletas Seli sadama nõukogu koosolekul otsuse poolt maksta Eesti olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.

Kas see rumal lugu on aga piisav põhjus, et pöörata pea peale senine kord, mis on võimaldanud Eestis teoks teha rohkesti häid ettevõtmisi?

Üks ettepanek on koondada näiteks kogu spordi rahastamisega seotud otsuste tegemine olümpiakomiteele, kel peaks olema parim teadmine, kes Eesti spordis kui palju raha vajab. Samas ei ole kindlust, et üks superkomitee suudaks olla kõigega kursis ning langetada vaid õiglaseid ja ausaid otsuseid. Meenutagem, et korruptsiooniuudiseid tuleb regulaarselt ka sellistest globaalsetest spordiorganisatsioonidest nagu FIFA ja ROK.

Riigiettevõtted on praegu üks lisavõimalus, kust spordi- või kultuuriinimesed võivad raha küsida oma plaanide elluviimiseks, juhul kui riigiasutustes pole nad mingil põhjusel (piiratud võimalused, ei vasta mingi programmi bürokraatlikele reeglitele, vale ajastus, sobiv meede pole veel  avanenud või juba sulgunud  jms) piisavalt toetust saanud.

Muidugi on olemas ka eraettevõtted, kellest paljud samuti jõudu mööda kultuuri ja sporti toetavad. Ent nende puhul tasub arvestada, et paljudki suuremad kuuluvad väliskapitalile, kes tegelevad Eestis sponsorlusega mõnede eranditega üsna piiratult ja pigem ikka oma turunduse, aga mitte Eesti kultuuri või spordi huvides.

Tuntud suusatreener Mati Alaver tunnistas läinud talvel Eesti Päevalehele antud intervjuus, et omal ajal lõi ta Hansapanga juhtidega käed ühe pikema jutuajamise järel. Toetussumma oli kümme korda suurem kui tol ajal suusatamisele olümpiakomiteelt tuli. Praeguses Swedbankis on selliste summade üle otsustajad kaugel ja nendele on esmatähtis Rootsi suusakoondise hea käekäik.

Sattusin mõned nädalad tagasi Lõuna-Rootsis Tuna külla, kus on veidi rohkem kui 200 elanikku. Külas oli metsa veerel korraliku väljakuga jalgpallistaadion. Kohaliku klubi IFK Tuna kodulehel oli suuremate toetajate seas ka Swedbanki logo. Loomulikult oli selles külas koolimaja, rahvamaja, külapoe ja tankla kõrval ka pangakontor. Eestis kinnitab sama pank, et ka kakskümmend korda suurema elanike arvuga linnas ei tasu kontorit pidada. Rahvuslikud huvid on arusaadavad ja kapitali rahvus ikkagi loeb.

Kui Tallinnas ja Tartus, kuhu on koondunud lõviosa Eesti ettevõtlusest, on sponsorite leidmine keerukas, siis väiksemates kohtades on see sootuks raske. Kui mõne kohaliku rahvajooksu auhinnalauale õnnestubki toetajatelt välja rääkida pool siga või mõned kringlid, siis võistkonnaalal hooajaeelarve kokkusaamine, et püsida konkurentsis Eesti meistriliigas, on juba paras mustkunstitrikk. Kõige paremini valdab seda Eestis ilmselt Andres Sõber Rakvere Tarvases, aga temalgi kipuvad jänesed kübaras otsa saama.

Kui Ida-Virumaa suurimal ettevõttel Eesti Energial keelatakse sponsorlus, tähendaks see maakonna spordielule tugevat hoopi. Muuhulgas on rohkem kui tõenäoline, et olümpiakomitee maakonna suurimat spordiüritust − Narva energiajooksu korraldamist sellises mahus, nagu on seda teinud Eesti Energia − ei toetaks. Samuti pole eriti mõtet loota, et Ida-Virumaa andekate noorte energiafondi rahastaks edaspidi näiteks Tallinna Küte.

Selle nimel, et teenida riigile sadu miljoneid eurosid kasumit, on Eesti Energia viimase kümne aasta jooksul likvideerinud Ida-Virumaal mitu tuhat töökohta. Kui nüüd ka kohaliku spordi- ja kultuurielu niigi üsna piiratud toetamine riigi poolt sootuks ära keelatakse, siis tekitab see vaid hämmingut ja soodustab ääremaastumist. Ei ole erilist usku, et riigivõim, kes pole suutnud veerand sajandi jooksul toetada Eesti ühte suuremasse maakonda ühegi kergejõustikustaadioni ehitamist, võtab Ida-Virumaal oma õlule nüüd kõik need ettevõtmised, mida on rahastanud Eesti Energia.  

Praegune plaan meenutab vana kaevu kinniajamist ajal, mil uut pole veel projekteerimagi hakatud ja rahastamisallikaid alles otsitakse. Kas see väärib segaduse tekitamist niigi alarahastatud valdkondades? Mida sellega võidetakse? Natuke lisaraha, mis lahustub riigieelarves. Kaotused on märksa tuntavamad.

Suurettevõtted on ka oma riigi maine kujundajad. Tobe oleks ju olukord, kus Eesti sportlased Eesti Energia või tema rahvusvahelise brändi Enefit logo oma dressil kanda ei tohiks, aga Venemaa riikliku hiiu Gazpromi oma küll.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
BMW 530dBMW 530d
Eesistumise ajal sõidutavad kõrgeid eurokülalisi Eestis BMW-d

Järgmise poole aasta ehk Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal sõidutavad Eestisse saabuvad eurokülalisi BMW-d.

INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics