Erik Gamzejev: Eesti Energia ei tohi, Gazprom võib – riigi äriühingute sponsorluse keelamine pole mõistlik ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Rahandusministeeriumis on küpsenud plaan keelata riigi äriühingutel täielikult sponsorlus. Et võimuerakondades selles küsimuses veel üksmeelt pole, on tuliseid vaidlusi oodata sügisel. Ministeeriumi argumendid on, et toetuste maksmine on väga subjektiivne ning selle kasu firma äritegevusele pole võimalik hinnata. Sponsorlusega tegelemist peetakse riigi raha mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Mõte on selles, et need, kellele on usaldatud võim, saaksid ise eelarve kaudu otsustada, kuidas kulutada riigi äriühingute teenitud kogu kasum. Praegu on sellest kontrolli alt väljas 1,5 protsenti. Just sellises ulatuses viimase kolme aasta teenitud kasumist võivad riigi äriühingute juhid oma äranägemisel erisuguseid firmaväliseid heategevuslikke ettevõtmisi rahastada.

Senises praktikas on see raha kulunud enamasti Eesti spordi toetamiseks, kuid oma osa on saanud ka haridus, kultuur, keskkond ja teised valdkonnad.

Res Publica ministrid üritasid "hea onu" rolli kehastamise võimalust riigiettevõtete juhtidelt juba 2003. aastal ära võtta. Tollal see katse ei õnnestunud. Seekordse algatuse üheks ajendiks on Neinar Seli juhtum, mis tõi kaasa tema kriminaalkorras süüdi mõistmise. Tuletan meelde, et korruptiivne tegu seisnes selles, et olles nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka Eesti olümpiakomitee president, hääletas Seli sadama nõukogu koosolekul otsuse poolt maksta Eesti olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.

Kas see rumal lugu on aga piisav põhjus, et pöörata pea peale senine kord, mis on võimaldanud Eestis teoks teha rohkesti häid ettevõtmisi?

Üks ettepanek on koondada näiteks kogu spordi rahastamisega seotud otsuste tegemine olümpiakomiteele, kel peaks olema parim teadmine, kes Eesti spordis kui palju raha vajab. Samas ei ole kindlust, et üks superkomitee suudaks olla kõigega kursis ning langetada vaid õiglaseid ja ausaid otsuseid. Meenutagem, et korruptsiooniuudiseid tuleb regulaarselt ka sellistest globaalsetest spordiorganisatsioonidest nagu FIFA ja ROK.

Riigiettevõtted on praegu üks lisavõimalus, kust spordi- või kultuuriinimesed võivad raha küsida oma plaanide elluviimiseks, juhul kui riigiasutustes pole nad mingil põhjusel (piiratud võimalused, ei vasta mingi programmi bürokraatlikele reeglitele, vale ajastus, sobiv meede pole veel  avanenud või juba sulgunud  jms) piisavalt toetust saanud.

Muidugi on olemas ka eraettevõtted, kellest paljud samuti jõudu mööda kultuuri ja sporti toetavad. Ent nende puhul tasub arvestada, et paljudki suuremad kuuluvad väliskapitalile, kes tegelevad Eestis sponsorlusega mõnede eranditega üsna piiratult ja pigem ikka oma turunduse, aga mitte Eesti kultuuri või spordi huvides.

Tuntud suusatreener Mati Alaver tunnistas läinud talvel Eesti Päevalehele antud intervjuus, et omal ajal lõi ta Hansapanga juhtidega käed ühe pikema jutuajamise järel. Toetussumma oli kümme korda suurem kui tol ajal suusatamisele olümpiakomiteelt tuli. Praeguses Swedbankis on selliste summade üle otsustajad kaugel ja nendele on esmatähtis Rootsi suusakoondise hea käekäik.

Sattusin mõned nädalad tagasi Lõuna-Rootsis Tuna külla, kus on veidi rohkem kui 200 elanikku. Külas oli metsa veerel korraliku väljakuga jalgpallistaadion. Kohaliku klubi IFK Tuna kodulehel oli suuremate toetajate seas ka Swedbanki logo. Loomulikult oli selles külas koolimaja, rahvamaja, külapoe ja tankla kõrval ka pangakontor. Eestis kinnitab sama pank, et ka kakskümmend korda suurema elanike arvuga linnas ei tasu kontorit pidada. Rahvuslikud huvid on arusaadavad ja kapitali rahvus ikkagi loeb.

Kui Tallinnas ja Tartus, kuhu on koondunud lõviosa Eesti ettevõtlusest, on sponsorite leidmine keerukas, siis väiksemates kohtades on see sootuks raske. Kui mõne kohaliku rahvajooksu auhinnalauale õnnestubki toetajatelt välja rääkida pool siga või mõned kringlid, siis võistkonnaalal hooajaeelarve kokkusaamine, et püsida konkurentsis Eesti meistriliigas, on juba paras mustkunstitrikk. Kõige paremini valdab seda Eestis ilmselt Andres Sõber Rakvere Tarvases, aga temalgi kipuvad jänesed kübaras otsa saama.

Kui Ida-Virumaa suurimal ettevõttel Eesti Energial keelatakse sponsorlus, tähendaks see maakonna spordielule tugevat hoopi. Muuhulgas on rohkem kui tõenäoline, et olümpiakomitee maakonna suurimat spordiüritust − Narva energiajooksu korraldamist sellises mahus, nagu on seda teinud Eesti Energia − ei toetaks. Samuti pole eriti mõtet loota, et Ida-Virumaa andekate noorte energiafondi rahastaks edaspidi näiteks Tallinna Küte.

Selle nimel, et teenida riigile sadu miljoneid eurosid kasumit, on Eesti Energia viimase kümne aasta jooksul likvideerinud Ida-Virumaal mitu tuhat töökohta. Kui nüüd ka kohaliku spordi- ja kultuurielu niigi üsna piiratud toetamine riigi poolt sootuks ära keelatakse, siis tekitab see vaid hämmingut ja soodustab ääremaastumist. Ei ole erilist usku, et riigivõim, kes pole suutnud veerand sajandi jooksul toetada Eesti ühte suuremasse maakonda ühegi kergejõustikustaadioni ehitamist, võtab Ida-Virumaal oma õlule nüüd kõik need ettevõtmised, mida on rahastanud Eesti Energia.  

Praegune plaan meenutab vana kaevu kinniajamist ajal, mil uut pole veel projekteerimagi hakatud ja rahastamisallikaid alles otsitakse. Kas see väärib segaduse tekitamist niigi alarahastatud valdkondades? Mida sellega võidetakse? Natuke lisaraha, mis lahustub riigieelarves. Kaotused on märksa tuntavamad.

Suurettevõtted on ka oma riigi maine kujundajad. Tobe oleks ju olukord, kus Eesti sportlased Eesti Energia või tema rahvusvahelise brändi Enefit logo oma dressil kanda ei tohiks, aga Venemaa riikliku hiiu Gazpromi oma küll.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.