Apple'i eemalejäämine päästeala asukohamääramisest võib mõjutada müüki ({{commentsTotal}})

iPhone.
iPhone. Autor/allikas: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

Kuna Eesti häirekeskuses käivitatud täpsem positsioneerimislahendus ei tööta Apple' i nutitelefonidel, siis võib see hakata mõjutama telefoniturgu, leiavad eksperdid.

"Mina vaatan iOS-i (Apple'i operatsioonisüsteemi) reaktsiooni huviga, kuna siis, kui see lahendus hakkab Euroopas laiemalt levima, võib Apple' il hakata väga kiire," ütles Elisa Eesti juht Sami Seppänen. "Seni on nad olnud väga jäigad. Aga see (täpsem positsioneerimislahendus) on kõva müügiargument."

Apple pole aru saanud, millise väärtuse Android ja Google on loonud, märkis siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskuse valdkonnajuht Aivo Riisenberg. "Kui saavad, siis küllap nad reageerivad kiiresti," ütles Riisenberg.

Häirekeskus tutvustas kolmapäeval varasemast täpsemat positsioneerimislahendust, mis võimaldab päästjatel ja politseinikel tuvastada mobiiliga abi kutsuva inimese asukoht senise mitmekilomeetrise raadiusega ala asemel mõnekümnemeetrise täpsusega.

Täpne positsioneerimine käivitub automaatselt hetkel, kui inimene valib hädaabi numbri 112, lülitab ise telefoni asukohateenused sisse ning nende andmete põhjal saadab häirekeskusesse SMS-i, kus on telefoni koordinaadid.

Täpsema positsioneerimise rakendamiseks tegi häirekeskus koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, SMIT-i, Eesti sideettevõtetega Telia, Elisa ja Tele2, tehnoloogiaettevõttega Reach-U ning Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooniga (EENA). Apple koostööd ei teinud ning selle nutitelefonid uut lahendust kasutada ei saa.

Praeguseks on sarnase lahenduse käivitamisele väga lähedal Leedu, mis loodab selle tööle saada juba sel aastal, Rootsis on lahendus testimisfaasis ja ka Soomes loodetakse see tööle saada 2017. aastal. Kokku on täpsema positsioneerimislahenduse vastu huvi tundnud umbes 15 riiki, ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Ekspertide hinnangul kasutab Eestis ümmarguselt 70 protsenti telefonidest Android-operatsioonisüsteemi, Apple'it kasutab umbes 10-15 protsenti, ülejäänud kasutavad Windowsi operatsioonisüsteemi. Kasutusel on veel ka nuputelefonid, mille vajalikku positsioneerimisvõimekust ei ole.

"Siin sõltub eelkõige tootjatest ja loomulikult ka läbirääkimistest telekomide ja tootjate vahel, et näidata, milline kasu inimestele sellest on ja kas see võib mõjutada ka telefonitootjate müüginumbreid või mitte," ütles siseminister Hanno Pevkur. Pevkur väljendas soovi, et sarnane lahendus muutuks üle-Euroopaliseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema