Eestisse saabus Türgist 11 Süüria sõjapõgenikku ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne. Fotol Türgi põgenikelaagri asukad.
Foto on illustratiivne. Fotol Türgi põgenikelaagri asukad. Autor/allikas: Reuters

Eestisse saabusid esimesed Euroopa rändekava alusel Türgist ümberasustatud Süüria pagulaspered, üks pere asub elama Rakveres ja teine Viljandis.

Siseministeerium teatas, et viieliikmelises perekonnas on koos kolm põlvkonda: mees ja naine koos lasteaiaealise lapsega ning mehe pensioniealised vanemad. Noorem mees on pidanud poodi, tema naine on õppinud humanitaarteadusi. Mehe isa on pidanud kauplusi ja ema on töötanud põllumajanduses.

Kuueliikmelises perekonnas on lisaks emale ja isale neli last. Mees on töötanud ehitusel ja naine on olnud kodune.

Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust.

Türgis kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.

Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 47 sõjapõgenikku.

21. augusti seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 3977 sõjapõgenikku, neist 3016 Kreekast ja 961 Itaaliast. Türgist on pärast Euroopa Liidu ja Türgi lepet Euroopa Liidu riikidesse ümber asustatud 1085 inimest.

Toimetaja: Priit Luts



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: