Erdogan: operatsiooni alustati ISIS-e ja Süüria kurdide üksuste vastu ({{commentsTotal}})

{{1472031414000 | amCalendar}}
Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et sõjalist operatsiooni Süüria põhjaosas on alustatud nii äärmusrühmituse ISIS kui ka kurdide üksuste vastu, et rünnakud Türgi piiriregiooni vastu lõppeksid.

"Täna öösel kella nelja ajal alustati Süüria põhjaosas operatsiooni terrorirühmituste nagu Daesh ja PYD vastu, kes pidevalt ohustavad meie riiki," vahendas Reuters Erdogani tänast pöördumist.

Daesh on äärmusrühmituse ISIS araabiakeelne halvustav lühend, PYD aga tähistab Süüria kurdide erakonda Demokraatlik Liidupartei, keda Ankara peab keelatud Kurdistani Töölispartei (PKK) liitlaseks.

Kuigi Türgi kuulub USA juhitud ISIS-e vastasesse koalitsiooni, on Ankara ja Washington eriarvamusel Süüria kurdide teemal. Erinevalt Türgist peab USA Süüria kurdide üksusi olulisteks liitlasteks ISIS-e vastases võitluses ning kui äsja Süüria õhuvägi Hasaka linnas kurde ründas, saatis Pentagon oma sõjalennukid liitlasi kaitsma.

Türgi on ka varem hoiatanud, et ei jää kõrvaltvaatajaks, kui Süüria kurdid oma territooriumi laiendavad ning peamiseks seisukohaks on olnud see, et Süüria kurdide kontrollitud alad peavad jääma Eufrati jõest itta. Kui kurdide võitlejad tagasi üle Eufrati ei lähe, astub Türgi "vajalikke vastusamme", kinnitas täna taas kord ka välisminister Mevlut Cavusoglu.

Erdogan rõhutas oma kõnes ka seda, et kui on vaja tagada Süüria territoriaalne terviklikkus, on Türgi valmis võtma "olukorra enda juhtimise alla".

Türgi sõjavägi ja rahvusvahelise koalitsiooni üksused alustasid kolmapäeval sõjaoperatsiooni, eesmärgiga tõrjuda äärmusrühmituse ISIS võitlejad välja Türgi piiri lähistel Süürias asuvast Jarabluse linnast.

Operatsioon järgnes sellele, kui laupäeva õhtul korraldas väidetav ISIS-e enesetaputerrorist Türgis Gaziantepi linnas ohvriterohke pommirünnaku. Samuti tulistati viimastel päevadel jälle Türgi piiriäärseid piirkondi ISIS-e poolt kontrollitavalt territooriumilt.

USA-l polevat põhjust Gülenit endale jätta, Euroopa aga pole lubatud miljardeid andnud

Erdogan rääkis oma kõnes ka teistel teemadel.

Näiteks märkis ta, et tal on kavas USA asepresidendile Joe Bidenile öelda, et Washingtonil pole mingit põhjust vastata eitavalt Ankara palvele anda välja USA-s elav ja riigipöördekatses süüdistatav islamivaimulik Fethullah Gülen.

Riigipea sõnul jätkavad Türgi ametnikud USA kolleegidele vajalike dokumentide ja tõendite edastamist.

Erdogan rõhutas, et Türgi ja USA on strateegilised partnerid ning Güleni välja andmata jätmine poleks Washingtoni huvides.

Gülen ise on süüdistused 15. juuli riigipöördekatse asjus tagasi lükanud ja avaldanud arvamust, et selle lavastas hoopis Erdogan ise, et oma võimu veelgi suurendada.

Samuti väitis Erdogan taas kord, et Euroopa Liit pole Türgile endiselt üle kandnud migratsioonileppe raames lubatud 3 miljardit eurot.

Kevadel sõlmitud migratsioonileppega nõustus Türgi pidurdama migrantide ja varjupaigataotlejate liikumist Euroopasse - vastutasuks aga lubati Ankarale viisarežiimi leevendamist ja rahalist toetust, mis on mõeldud Türgi territooriumil viibivate põgenike eest hoolitsemiseks.

Erdogan on korduvalt öelnud, et Euroopa Liit pole enda osa leppest täitnud ning seega võib Ankara leppest üldse lahti öelda.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: