ID-kaardi tulevik on kontaktivaba ({{commentsTotal}})

ID-kaardiga igasse riiki reisida ei saa.
ID-kaardiga igasse riiki reisida ei saa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Järgmise aasta lõpul saab läbi kehtivate ID-kaartide hange ja rahakoti vahele peaksid jõudma tehnoloogiliselt tänapäevasemad kaardid, kuid nagu riigihangete puhul ikka tavaks, on uus hange juba vaidlustatud ja pool aastat kohtus istunud.

Ehkki riik näeks hea meelega, et kõik isikustatud toimingud oleksid seotud ID-kaardiga, pole siiski kõik teenusepakkujad ennast sellega sidunud. Enamasti on põhjuseks toodud ID-kaardi tehnoloogiline mahajäämus, mis ei luba seda paindlikult kasutada. Seetõttu ei sidunud Tallinn ID-kaardiga oma ühistranspordisüsteemi ega töötukassa vähenenud töövõime tõendamist, kuivõrd ID-kaart vajab tuvastamiseks kontakti, mis aga igas olukorras pole rakendatav. Ka paljud kaupmehed on eelistanud välja anda oma plastikkaardi või teinud hoopis mobiilse lahenduse.

Praegusel kujul antakse ID-kaarte välja veel järgmise aasta lõpuni, mil lõppeb politsei- ja piirivalveameti (PPA) leping Gemalto AG-ga. Seejärel peaks aga ID-kaardi füüsiline ja digitaalne osa mõlemad kaasajastuma. Plaanikohaselt lisandub uuele kaardile QR-kood kehtivuse kontrollimiseks ja väljastama hakatakse kontaktivaba liidesega digi-ID kaarte. See tehnoloogia annaks võimaluse kasutada kaarti ilma ID-kaardi lugejata, mis muudab selle näiteks nutiseadmega kasutades oluliselt mugavamaks. Milliseks täpne lahendus kujuneb, peaks selguma hanke võitja pakutavast.

Samas on aga oht, et ülikõrge turvalisusastme korral ei saa seda enam kasutada kaupmehed. Kas ID-kaart ka edaspidi poodide kliendikaardi infokandjaks sobib, jättis PPA kommenteerimata.

Hankevaidlus kohtus pooleli

Riik kuulutas hanke aegsasti välja, et leida kaasaegsetele ID-kaartidele uus tootja, kutse osalemiseks saadeti neljale ettevõttele, neist kolm tegi ka pakkumise. Tegemist on magusa potiga - hanke kogumaksumus on 40 miljonit eurot viie aasta peale. Hanke võitjaks kuulutati aprillis Prantsuse ettevõte Safran Morpho, teised kaks pakkujat, Oberthur Technologies ja Gemalto/Trüb AG, kellest viimane on praeguse lahenduse tootja, vaidlustasid tulemuse kohtus. Augustis tegi kohus otsuse hanke vaidlustaja kasuks, leides, et PPA on jätnud oma otsuse põhjendamata.

Kohtuvaidlus keskendus turvaelementide hindamisele. "ID-kaardi turvalisusel on kaks poolt - digitaalne lahendus ja füüsiline kaart. Väljastatavaid dokumente ei tee turvaliseks mitte niivõrd turvaelementide arv kui nende koostoime," kaitses PPA identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karina Egipt ERR-i uudisteportaalile ameti seisukohta. 

PPA-l on aega otsustada 1. septembriks, kas nad vaidlustavad kohtuotsuse ringkonnakohtus või mitte.

Riigihanke võitja hakkab tootma ID-kaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja elamisloakaarte, uusi dokumente hakatakse välja andma hiljemalt 2018. aasta alguses.

Enne kohtuvaidluse lõppu ei taha amet ka ID-kaardi täpsemaid tulevikuvõimalusi veel avada.



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: