ID-kaardi tulevik on kontaktivaba ({{commentsTotal}})

ID-kaardiga igasse riiki reisida ei saa.
ID-kaardiga igasse riiki reisida ei saa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Järgmise aasta lõpul saab läbi kehtivate ID-kaartide hange ja rahakoti vahele peaksid jõudma tehnoloogiliselt tänapäevasemad kaardid, kuid nagu riigihangete puhul ikka tavaks, on uus hange juba vaidlustatud ja pool aastat kohtus istunud.

Ehkki riik näeks hea meelega, et kõik isikustatud toimingud oleksid seotud ID-kaardiga, pole siiski kõik teenusepakkujad ennast sellega sidunud. Enamasti on põhjuseks toodud ID-kaardi tehnoloogiline mahajäämus, mis ei luba seda paindlikult kasutada. Seetõttu ei sidunud Tallinn ID-kaardiga oma ühistranspordisüsteemi ega töötukassa vähenenud töövõime tõendamist, kuivõrd ID-kaart vajab tuvastamiseks kontakti, mis aga igas olukorras pole rakendatav. Ka paljud kaupmehed on eelistanud välja anda oma plastikkaardi või teinud hoopis mobiilse lahenduse.

Praegusel kujul antakse ID-kaarte välja veel järgmise aasta lõpuni, mil lõppeb politsei- ja piirivalveameti (PPA) leping Gemalto AG-ga. Seejärel peaks aga ID-kaardi füüsiline ja digitaalne osa mõlemad kaasajastuma. Plaanikohaselt lisandub uuele kaardile QR-kood kehtivuse kontrollimiseks ja väljastama hakatakse kontaktivaba liidesega digi-ID kaarte. See tehnoloogia annaks võimaluse kasutada kaarti ilma ID-kaardi lugejata, mis muudab selle näiteks nutiseadmega kasutades oluliselt mugavamaks. Milliseks täpne lahendus kujuneb, peaks selguma hanke võitja pakutavast.

Samas on aga oht, et ülikõrge turvalisusastme korral ei saa seda enam kasutada kaupmehed. Kas ID-kaart ka edaspidi poodide kliendikaardi infokandjaks sobib, jättis PPA kommenteerimata.

Hankevaidlus kohtus pooleli

Riik kuulutas hanke aegsasti välja, et leida kaasaegsetele ID-kaartidele uus tootja, kutse osalemiseks saadeti neljale ettevõttele, neist kolm tegi ka pakkumise. Tegemist on magusa potiga - hanke kogumaksumus on 40 miljonit eurot viie aasta peale. Hanke võitjaks kuulutati aprillis Prantsuse ettevõte Safran Morpho, teised kaks pakkujat, Oberthur Technologies ja Gemalto/Trüb AG, kellest viimane on praeguse lahenduse tootja, vaidlustasid tulemuse kohtus. Augustis tegi kohus otsuse hanke vaidlustaja kasuks, leides, et PPA on jätnud oma otsuse põhjendamata.

Kohtuvaidlus keskendus turvaelementide hindamisele. "ID-kaardi turvalisusel on kaks poolt - digitaalne lahendus ja füüsiline kaart. Väljastatavaid dokumente ei tee turvaliseks mitte niivõrd turvaelementide arv kui nende koostoime," kaitses PPA identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karina Egipt ERR-i uudisteportaalile ameti seisukohta. 

PPA-l on aega otsustada 1. septembriks, kas nad vaidlustavad kohtuotsuse ringkonnakohtus või mitte.

Riigihanke võitja hakkab tootma ID-kaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja elamisloakaarte, uusi dokumente hakatakse välja andma hiljemalt 2018. aasta alguses.

Enne kohtuvaidluse lõppu ei taha amet ka ID-kaardi täpsemaid tulevikuvõimalusi veel avada.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema