Fotod ja täismahus video: Kiievis tähistati Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva suure paraadiga ({{commentsTotal}})

Ukrainas tähistatakse täna riikliku iseseisvuse 25. aastapäeva ning sellel puhul korraldati Kiievis ka suurejooneline sõjaväeparaad.

President Petro Porošenko ütles oma kõnes, et paraad saadab sõnumi nii vaenlasele kui ka Ukraina elanikele, vahendas Unian.

"Meie paraad - see on signaal vaenlasele. Ukrainlased on valmis ja on valmis ka edaspidi oma iseseisvuse eest võitlema," rõhutas riigipea.

Presidendi arvates aitas välisoht kaasa ka ukrainlaste poliitilise eneseteadvuse kasvule - patriootideks on saanud nii ukraina- kui ka venekeelsed kodanikud, ukrainlased, etnilised venelased, krimmitatarlased ja teiste rahvuste esindajad.

Porošenko sõnul saavad kodanikud paraadil näha ka seda, kuidas Ukraina relvajõud on paari aastaga arenenud, kusjuures arendamist alustati presidendi arvates "praktiliselt nullist". "Ühiskond veendub, et relvajõud aastast aastasse tugevnevad, riigi julgeolek aga suureneb," lausus ta.

Selleks, et ukrainlased saaksid "rahulikult magada", kulub aga veel aastaid ning kümneid miljardeid grivnasid, lisas ta.

President meenutas, et Donbassi konfliktipiirkonnas on nüüdseks käinud sõdimas ligi 300 000 inimest - nii vabatahtlikke, mobiliseerituid kui ka elukutselisi sõdureid. Kodumaa eest on selle aja jooksul langenud 2504 Ukraina sõdurit.

Donbassis langes üks Ukraina sõdur, Mariupolis hoiti ära terrorirünnak

Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabist anti teada, et viimase ööpäeva jooksul langes Donbassis üks Ukraina sõdur. Kremli-meelsed võitlejad tulistasid valitsusvägede positsioone kokku 48 korral, kusjuures kasutati ka Minski leppega keelatud raskerelvastust.

Julgeolekuteenistus SBU aga teatas, et Mariupolis hoiti ära kaks terroriakti. Täpsemalt avastati üks põrandaalune pommitehas, kus väidetavalt olid juba valmis kaks lõhkeseadeldist, et iseseisvuspäeva puhul plahvatusi korraldada.

Kinni peeti üks kohalik elanik, kes kuuluvat nn Donetski Rahvavabariigi diversioonigruppi. 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: