Fotod ja täismahus video: Kiievis tähistati Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva suure paraadiga ({{commentsTotal}})

Ukrainas tähistatakse täna riikliku iseseisvuse 25. aastapäeva ning sellel puhul korraldati Kiievis ka suurejooneline sõjaväeparaad.

President Petro Porošenko ütles oma kõnes, et paraad saadab sõnumi nii vaenlasele kui ka Ukraina elanikele, vahendas Unian.

"Meie paraad - see on signaal vaenlasele. Ukrainlased on valmis ja on valmis ka edaspidi oma iseseisvuse eest võitlema," rõhutas riigipea.

Presidendi arvates aitas välisoht kaasa ka ukrainlaste poliitilise eneseteadvuse kasvule - patriootideks on saanud nii ukraina- kui ka venekeelsed kodanikud, ukrainlased, etnilised venelased, krimmitatarlased ja teiste rahvuste esindajad.

Porošenko sõnul saavad kodanikud paraadil näha ka seda, kuidas Ukraina relvajõud on paari aastaga arenenud, kusjuures arendamist alustati presidendi arvates "praktiliselt nullist". "Ühiskond veendub, et relvajõud aastast aastasse tugevnevad, riigi julgeolek aga suureneb," lausus ta.

Selleks, et ukrainlased saaksid "rahulikult magada", kulub aga veel aastaid ning kümneid miljardeid grivnasid, lisas ta.

President meenutas, et Donbassi konfliktipiirkonnas on nüüdseks käinud sõdimas ligi 300 000 inimest - nii vabatahtlikke, mobiliseerituid kui ka elukutselisi sõdureid. Kodumaa eest on selle aja jooksul langenud 2504 Ukraina sõdurit.

Donbassis langes üks Ukraina sõdur, Mariupolis hoiti ära terrorirünnak

Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabist anti teada, et viimase ööpäeva jooksul langes Donbassis üks Ukraina sõdur. Kremli-meelsed võitlejad tulistasid valitsusvägede positsioone kokku 48 korral, kusjuures kasutati ka Minski leppega keelatud raskerelvastust.

Julgeolekuteenistus SBU aga teatas, et Mariupolis hoiti ära kaks terroriakti. Täpsemalt avastati üks põrandaalune pommitehas, kus väidetavalt olid juba valmis kaks lõhkeseadeldist, et iseseisvuspäeva puhul plahvatusi korraldada.

Kinni peeti üks kohalik elanik, kes kuuluvat nn Donetski Rahvavabariigi diversioonigruppi. 

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema