Fotod ja täismahus video: Kiievis tähistati Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva suure paraadiga ({{commentsTotal}})

Ukrainas tähistatakse täna riikliku iseseisvuse 25. aastapäeva ning sellel puhul korraldati Kiievis ka suurejooneline sõjaväeparaad.

President Petro Porošenko ütles oma kõnes, et paraad saadab sõnumi nii vaenlasele kui ka Ukraina elanikele, vahendas Unian.

"Meie paraad - see on signaal vaenlasele. Ukrainlased on valmis ja on valmis ka edaspidi oma iseseisvuse eest võitlema," rõhutas riigipea.

Presidendi arvates aitas välisoht kaasa ka ukrainlaste poliitilise eneseteadvuse kasvule - patriootideks on saanud nii ukraina- kui ka venekeelsed kodanikud, ukrainlased, etnilised venelased, krimmitatarlased ja teiste rahvuste esindajad.

Porošenko sõnul saavad kodanikud paraadil näha ka seda, kuidas Ukraina relvajõud on paari aastaga arenenud, kusjuures arendamist alustati presidendi arvates "praktiliselt nullist". "Ühiskond veendub, et relvajõud aastast aastasse tugevnevad, riigi julgeolek aga suureneb," lausus ta.

Selleks, et ukrainlased saaksid "rahulikult magada", kulub aga veel aastaid ning kümneid miljardeid grivnasid, lisas ta.

President meenutas, et Donbassi konfliktipiirkonnas on nüüdseks käinud sõdimas ligi 300 000 inimest - nii vabatahtlikke, mobiliseerituid kui ka elukutselisi sõdureid. Kodumaa eest on selle aja jooksul langenud 2504 Ukraina sõdurit.

Donbassis langes üks Ukraina sõdur, Mariupolis hoiti ära terrorirünnak

Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabist anti teada, et viimase ööpäeva jooksul langes Donbassis üks Ukraina sõdur. Kremli-meelsed võitlejad tulistasid valitsusvägede positsioone kokku 48 korral, kusjuures kasutati ka Minski leppega keelatud raskerelvastust.

Julgeolekuteenistus SBU aga teatas, et Mariupolis hoiti ära kaks terroriakti. Täpsemalt avastati üks põrandaalune pommitehas, kus väidetavalt olid juba valmis kaks lõhkeseadeldist, et iseseisvuspäeva puhul plahvatusi korraldada.

Kinni peeti üks kohalik elanik, kes kuuluvat nn Donetski Rahvavabariigi diversioonigruppi. 

Toimetaja: Laur Viirand



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: