Jõks sisserändest: peame olema avatud, meil on tööjõupuudus ({{commentsTotal}})

Allar Jõks
Allar Jõks Autor: Postimees/Scanpix

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et Eesti peab olema sisserändele avatud, sest meil on tööjõupuudus ning vajame palju spetsiifilist tööjõudu.

Jõks rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et demograafilise kriisi lahendamiseks tuleb läbi mõelda kolm teemat. Kõigepealt iive, teiseks väärtushinnangud ja kolmandaks ränne.

"Kuidas sisserännet suurendada - siin on erinevad teemad, haridus, lastehoid, see, kas me oleme avatud või suletud," märkis ta.

Jõks tõi välja, et kaks kolmandikku sisserändajaist on siia naasvad eestlased ja see on väga hea trend ning tagasi ei peaks kutsuma ainult talente, vaid ka teisi inimesi. Küsimusele, kas sisserände võimalusi tuleks praegu tunduvalt suurendada ka mitte-eestlaste jaoks, vastas presidendikandidaat jaatavalt.

"Me peame olema avatud, sest vaadake, kui palju on meil tööjõupuudust, nii palju on spetsiifilist tööjõudu vaja, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.

Rääkides sellest, kuidas ka vene keele kõnelejad tunnetaksid Eestit rohkem oma kodumaana, sõnas Jõks, et Ida-Virumaalt lahkuvad kõige enam intelligentsed noored, kes mujale õppima suunduvad. Tema hinnangul võiks lõhet aidata ületada see, et Ida-Virumaal oleks rohkem riiki ja ettevõtlust.

"Ida-Virumaale ettevõtluse meelitamiseks peaks olema projekt, mille eest vastutavad kindlad ministrid või ministeeriumid ja mis toob kaasa ka vajaduse teatud maksuerisuste tegemiseks. Kui seal elu läheb paremaks, elatustase, siis hakkavad need inimesed ka end tundma rohkem eestimaalasena," usub kandidaat.

Kommenteerides asjaolu, et ta on end esitanud kodanikuühiskonna kaitsjana, samas aga rünnanud advokaadina Kalaranna kaitsjat ja selle eest kodanikuühiskonna aasta tegija aunimetuse pälvinud Teele Pehki, ütles Jõks, et advokaat esindab klienti ning kliendi ja advokaadi samastamine on ohtlik ja libe tee.

"Teiseks, kõigil Eesti vabariigis on õigus kohtulikule kaitsele," rõhutas ta.

Jõks lisas, et olles olnud mitmetes vaidlustes kodanikuühiskonna poolt ja esindades kliente ka kodanikuühiskonna vastu, on ta saanud võimaluse näha riigi toimimist mitmelt poolt ja see on presidendile väga oluline.

Toimetaja: Karin Koppel



Teadlased meeleavaldusel: pole selgust, kes, mida ja miks nõuab

Laupäeval tulevad enam kui 500 linnas üle maailma tänavatele sajad tuhanded teadussõbrad ja teadlased, et näidata oma toetust teadusele ja teaduspõhistele otsustele. Kuigi marsi korraldajate sõnul on tegu rangelt toetusmeeleavaldusega, kumab paljude osalejate kommentaaridest soov tõrjuda teadusvastast maailmavaadet.

Uuendatud: 12:18 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.