Jõks sisserändest: peame olema avatud, meil on tööjõupuudus ({{commentsTotal}})

Allar Jõks
Allar Jõks Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et Eesti peab olema sisserändele avatud, sest meil on tööjõupuudus ning vajame palju spetsiifilist tööjõudu.

Jõks rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et demograafilise kriisi lahendamiseks tuleb läbi mõelda kolm teemat. Kõigepealt iive, teiseks väärtushinnangud ja kolmandaks ränne.

"Kuidas sisserännet suurendada - siin on erinevad teemad, haridus, lastehoid, see, kas me oleme avatud või suletud," märkis ta.

Jõks tõi välja, et kaks kolmandikku sisserändajaist on siia naasvad eestlased ja see on väga hea trend ning tagasi ei peaks kutsuma ainult talente, vaid ka teisi inimesi. Küsimusele, kas sisserände võimalusi tuleks praegu tunduvalt suurendada ka mitte-eestlaste jaoks, vastas presidendikandidaat jaatavalt.

"Me peame olema avatud, sest vaadake, kui palju on meil tööjõupuudust, nii palju on spetsiifilist tööjõudu vaja, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.

Rääkides sellest, kuidas ka vene keele kõnelejad tunnetaksid Eestit rohkem oma kodumaana, sõnas Jõks, et Ida-Virumaalt lahkuvad kõige enam intelligentsed noored, kes mujale õppima suunduvad. Tema hinnangul võiks lõhet aidata ületada see, et Ida-Virumaal oleks rohkem riiki ja ettevõtlust.

"Ida-Virumaale ettevõtluse meelitamiseks peaks olema projekt, mille eest vastutavad kindlad ministrid või ministeeriumid ja mis toob kaasa ka vajaduse teatud maksuerisuste tegemiseks. Kui seal elu läheb paremaks, elatustase, siis hakkavad need inimesed ka end tundma rohkem eestimaalasena," usub kandidaat.

Kommenteerides asjaolu, et ta on end esitanud kodanikuühiskonna kaitsjana, samas aga rünnanud advokaadina Kalaranna kaitsjat ja selle eest kodanikuühiskonna aasta tegija aunimetuse pälvinud Teele Pehki, ütles Jõks, et advokaat esindab klienti ning kliendi ja advokaadi samastamine on ohtlik ja libe tee.

"Teiseks, kõigil Eesti vabariigis on õigus kohtulikule kaitsele," rõhutas ta.

Jõks lisas, et olles olnud mitmetes vaidlustes kodanikuühiskonna poolt ja esindades kliente ka kodanikuühiskonna vastu, on ta saanud võimaluse näha riigi toimimist mitmelt poolt ja see on presidendile väga oluline.

Toimetaja: Karin Koppel



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: