Jõks sisserändest: peame olema avatud, meil on tööjõupuudus ({{commentsTotal}})

Allar Jõks
Allar Jõks Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et Eesti peab olema sisserändele avatud, sest meil on tööjõupuudus ning vajame palju spetsiifilist tööjõudu.

Jõks rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et demograafilise kriisi lahendamiseks tuleb läbi mõelda kolm teemat. Kõigepealt iive, teiseks väärtushinnangud ja kolmandaks ränne.

"Kuidas sisserännet suurendada - siin on erinevad teemad, haridus, lastehoid, see, kas me oleme avatud või suletud," märkis ta.

Jõks tõi välja, et kaks kolmandikku sisserändajaist on siia naasvad eestlased ja see on väga hea trend ning tagasi ei peaks kutsuma ainult talente, vaid ka teisi inimesi. Küsimusele, kas sisserände võimalusi tuleks praegu tunduvalt suurendada ka mitte-eestlaste jaoks, vastas presidendikandidaat jaatavalt.

"Me peame olema avatud, sest vaadake, kui palju on meil tööjõupuudust, nii palju on spetsiifilist tööjõudu vaja, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.

Rääkides sellest, kuidas ka vene keele kõnelejad tunnetaksid Eestit rohkem oma kodumaana, sõnas Jõks, et Ida-Virumaalt lahkuvad kõige enam intelligentsed noored, kes mujale õppima suunduvad. Tema hinnangul võiks lõhet aidata ületada see, et Ida-Virumaal oleks rohkem riiki ja ettevõtlust.

"Ida-Virumaale ettevõtluse meelitamiseks peaks olema projekt, mille eest vastutavad kindlad ministrid või ministeeriumid ja mis toob kaasa ka vajaduse teatud maksuerisuste tegemiseks. Kui seal elu läheb paremaks, elatustase, siis hakkavad need inimesed ka end tundma rohkem eestimaalasena," usub kandidaat.

Kommenteerides asjaolu, et ta on end esitanud kodanikuühiskonna kaitsjana, samas aga rünnanud advokaadina Kalaranna kaitsjat ja selle eest kodanikuühiskonna aasta tegija aunimetuse pälvinud Teele Pehki, ütles Jõks, et advokaat esindab klienti ning kliendi ja advokaadi samastamine on ohtlik ja libe tee.

"Teiseks, kõigil Eesti vabariigis on õigus kohtulikule kaitsele," rõhutas ta.

Jõks lisas, et olles olnud mitmetes vaidlustes kodanikuühiskonna poolt ja esindades kliente ka kodanikuühiskonna vastu, on ta saanud võimaluse näha riigi toimimist mitmelt poolt ja see on presidendile väga oluline.

Toimetaja: Karin Koppel



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: