Saaremaal alustati sigade hukkamist ({{commentsTotal}})

{{1472054950000 | amCalendar}}

Sigade Aafrika katku kahtlus Saaremaal sai eile hilisõhtul laborist kinnituse ja täna alustati juba Saaremaal Sakla farmis nuumsigade hukkamist.

Saklas asuvas farmis läheb hukkamisele 2700 siga. Küsimärk on see, kuidas katk siia pea keset saaremaad olevasse lauta jõudis. Saaremaa metsadest pole ühtegi katku surnud siga veel leitud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson seda hakkab uurima Maaülikooli ekspertgrupp.

Valjala söödatehase sigalate juht Margus Õunpuu ei oska kommenteerida, kuidas võis seakatk farmi jõuda. "See on üks uuemaid sigalaid, üks kinnisemaid sigalaid, absoluutselt kõiki bioohutusmeetmeid, rangeid bioohutusmeetmeid me oleme erilise tähelepanu all täitnud. Ei oska täna absoluutselt mingit adekvaatset vastust anda, sest see kõik on meile kõigile tõeline šokk," rääkis Õunpuu.

Saare maavanem kehtestas täna taudikoldes karantiini. Õnneks teisi seafarme praegu ohustatud ja järelvalvetsooni alasse ei jää. Sakla farmis hukatud sead veetakse aga AS Vireeni poolt Väike Maarja loomsete jäätmete tehasesse.Toivo Jürisson kinnitab, et taudisigade vedamine nii pika maa taha mingit ohtu ümbritsevale ei kujuta.

"See ei ole ohtlik, sest autod mis lähevad välja taudikoldest, läbivad eelnevalt desomatid, nendele teostatakse täiendav deso desopritsidega ja autod mis Vireenist tulevad on täielikult puhtad," märkis Jürisson.

Kuna euroopa komisjoni otsust Saaremaa piirangutsooni arvamiseks veel pole , seniks pole metsas jahipidamisel praegu ka mingeid piiranguid. Mis saab aga Saaremaa ülejäänud - umbes 25 000 seast.

"Oleneb mis värvid tulevad. Kui on punane värv, siis on väga halvasti. Siis on väga keeruline üldse midagi liigutada," lisas Õunpuu.

Pärast desinfitseerimist ja karantiini saaks sellesse farmi umbes kahe kuu pärast taas uued sead sisse tuua.

Veterinaar-ja toiduameti sõnul on praegu veel liiga vara öelda, kas ja millised sigade Aafrika katku tõkestamise piirangutsoonid nüüd Saaremaale kehtestakse ja kuidas saab see mõjutama teisi piirkonna seakasvatajaid.

"Seda kindlasti on vara öelda, tööd teeme selles suunas, et need piirangud, mis kehtestatakse oleksid proportsionaalsed tegelikule olukorrale," ütles veterinaar-ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Argumendid, mis võiks Saarema päästa punasesse tsooni kukkumisest oleks Kalda sõnul eelkõige seotud sellega, milline on ülevaade olukorrast ja kuidas olukorda kontrolli all hoitakse.

"Ja kuivõrd me suudame tuvastada nakkuse ülekande teid ja mis on need põhjused ja neid põhjusi edaspidi ka vältida, ära hoida nende juhtumite tekkimist tulevikus," märkis Kalda.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: