Kaljurand Ankaras: Euroopa Nõukogu jälgib arenguid Türgis tähelepanelikult ({{commentsTotal}})

{{1472051445000 | amCalendar}}
Marina Kaljurand ja Mevlüt Çavuşoğlu.
Marina Kaljurand ja Mevlüt Çavuşoğlu. Autor/allikas: välisministeerium

Välisminister Marina Kaljurand kohtus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana täna Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani, välisministri Mevlüt Çavuşoğlu ja justiitsministri Bekir Bozdağiga. Kohtumistel arutati, mida Türgi on teinud ja Türgi saab teha Euroopa Nõukoguga koostöös selleks, et tagada inimõiguste, õigusriigi ning demokraatia kaitse pärast riigipöördekatset kolmeks kuuks kehtestatud erakorralise seisukorra tingimustes.

Türgi liidrid tutvustasid välisminister Kaljurannale riigis toimunut pärast riigipöördekatset. Türgi esindajad kinnitasid jätkuvat pühendumust demokraatlikele väärtustele ning Euroopa Inimõiguste Konventsioonis sätestatule.

Välisminister Kaljuranna sõnul mõistis Euroopa Nõukogu väga selgelt hukka riigipöördekatse Türgis, väljendas toetust demokraatlikult valitud põhiseaduslikele institutsioonidele, kinnitas oma solidaarsust rahvaga ning avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele. "Riigipöördekatse oli šokk nii Türgi rahvale kui Türgi sõpradele. Mõistsime hukka rünnaku demokraatlikult valitud põhiseaduslike institutsioonide vastu Euroopa Nõukogu liikmesriigis," lausus välisminister. "Euroopa Nõukogu liikmesriikide ülesanne on seista inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmise eest. On oluline, et Türgi ametivõimud teevad praeguse erakorralise seisukorra ajal kõik selleks, et neid põhimõtteid järgida," lausus välisminister.

Välisminister Kaljurand kinnitas Euroopa Nõukogu valmisolekut Türgit igakülgselt toetada ning pakkuda juriidilist ekspertabi. "Tuleb teha kõik Türgi ja Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu säilitamiseks ning süvendamiseks," lausus välisminister Kaljurand. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana püüab Eesti Kaljuranna sõnul igati soodustada Euroopa Nõukogu ja Türgi vahelist koostööd.

Kaljuranna sõnul on oluline, et selgitatakse välja riigipöördekatse süüdlased ning nende üle mõistetakse õigust sõltumatult ja erapooletult. "On tähtis, et Türgi järgib Euroopa Inimõiguste Konventsioonis sätestatud põhiõigusi, eelkõige õigust õiglasele kohtumõistmisele," lausus Kaljurand ning rõhutas ka läbipaistva ja erapooletu uurimise vajalikkust.

Kaljurand rõhutas ka vajadust austada ja kaitsta sõnavabadust, kodanikuühiskonda, tagada meediale tegutsemisvabadus ning kohtusüsteemile sõltumatus erakorralise seisukorra ajal.

Kaljuranna sõnul jälgib Euroopa Nõukogu arenguid Türgis tähelepanelikult. Euroopa Nõukogu välisministrid kogunevad 7. septembril Strasbourgis, et arutada Eesti välisministri juhtimisel ning välisminister Mevlüt Çavuşoğlu osalusel olukorda Türgis.

Kaljurand kohtub täna veel parlamendi spiikri İsmail Kahramani ja peaminister Binali Yıldırımiga ning homme kohtub välisminister opositsiooni esindajatega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: