Suri endine Lääne-Saksa president Walter Scheel ({{commentsTotal}})

Walter Scheel.
Walter Scheel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suri Lääne-Saksa endine president Walter Scheel, kes oli välisministrina aidanud kujundada kommunismileeriga leppimise poliitikat.

Scheel suri kolmapäeval 97 aasta vanuselt, teatas praeguse Saksa presidendi Joachim Gaucki kantselei.

Gauck ütles, et Scheel oli poliitik, kes aitas aastaid meie riigi saatust kujundada.

"Euroopa ühtsuse edendamine oli talle eriti südamelähedane," sõnas Gauck. "Ta mõistis juba varakult, kui tähtis on meie riigi jaoks Euroopa integreerumine."

Scheel sündis 8. juulil 1919 Solingenis ning töötas pangaametnikuna, kuni ta Teise maailmasõja ajal natsi-Saksamaa õhujõududesse võeti.

Pärast sõda sai temast Vaba Demokraatliku Partei (FDP) juhtkuju.

Ta oli arenguminister kahe kantsleri - Konrad Adenaueri ja Ludwig Erhardi - valitsusest, 1968. aastal sai ta FDP esimeheks.

Scheeli juhtimisel lähenes tema erakond vasaktsentristlikele sotsiaaldemokraatidele ja 1969. aastal läksid mõlemad sõjajärgse Lääne-Saksamaa esimese sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti valitsusse.

Scheel oli viis aastat Brandti välisminister ja asetäitja. Uus valitsus käivitas kohe kommunismileeriga leppimise poliitika ning läbirääkimiste tulemusena sõlmiti Nõukogude Liidu ja Poolaga suhete normaliseerimise lepped.

1971. aastal külastas Scheel esimese Lääne-Saksa välisministrina Iisraeli. Järgmisel aastal tegi ta visiidi Pekingisse, mille tulemusena leppisid Lääne-Saksamaa ja Hiina kokku ametlike diplomaatiliste suhete kehtestamises.

Pärast Brandti tagasiastumist 1974. aasta mais oli Scheel lühikest aega kantsleri kohusetäitja.

Seejärel valiti ta Lääne-Saksa presidendiks. Scheel täitis seda suuresti tseremoniaalset ametit viis aastat.

1978. aastal tunnistas Scheel, et oli sõja ajal registreeritud natsipartei liikmeks, kuid väitis, et ei esitanud selleks taotlust.

Teiseks ametiajaks ta presidendiks ei kandideerinud ja 1979. aastal vahetas ta välja paremtsentristlike kristlike demokraatide liige Karl Carstens.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema