Suri endine Lääne-Saksa president Walter Scheel ({{commentsTotal}})

Walter Scheel.
Walter Scheel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suri Lääne-Saksa endine president Walter Scheel, kes oli välisministrina aidanud kujundada kommunismileeriga leppimise poliitikat.

Scheel suri kolmapäeval 97 aasta vanuselt, teatas praeguse Saksa presidendi Joachim Gaucki kantselei.

Gauck ütles, et Scheel oli poliitik, kes aitas aastaid meie riigi saatust kujundada.

"Euroopa ühtsuse edendamine oli talle eriti südamelähedane," sõnas Gauck. "Ta mõistis juba varakult, kui tähtis on meie riigi jaoks Euroopa integreerumine."

Scheel sündis 8. juulil 1919 Solingenis ning töötas pangaametnikuna, kuni ta Teise maailmasõja ajal natsi-Saksamaa õhujõududesse võeti.

Pärast sõda sai temast Vaba Demokraatliku Partei (FDP) juhtkuju.

Ta oli arenguminister kahe kantsleri - Konrad Adenaueri ja Ludwig Erhardi - valitsusest, 1968. aastal sai ta FDP esimeheks.

Scheeli juhtimisel lähenes tema erakond vasaktsentristlikele sotsiaaldemokraatidele ja 1969. aastal läksid mõlemad sõjajärgse Lääne-Saksamaa esimese sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti valitsusse.

Scheel oli viis aastat Brandti välisminister ja asetäitja. Uus valitsus käivitas kohe kommunismileeriga leppimise poliitika ning läbirääkimiste tulemusena sõlmiti Nõukogude Liidu ja Poolaga suhete normaliseerimise lepped.

1971. aastal külastas Scheel esimese Lääne-Saksa välisministrina Iisraeli. Järgmisel aastal tegi ta visiidi Pekingisse, mille tulemusena leppisid Lääne-Saksamaa ja Hiina kokku ametlike diplomaatiliste suhete kehtestamises.

Pärast Brandti tagasiastumist 1974. aasta mais oli Scheel lühikest aega kantsleri kohusetäitja.

Seejärel valiti ta Lääne-Saksa presidendiks. Scheel täitis seda suuresti tseremoniaalset ametit viis aastat.

1978. aastal tunnistas Scheel, et oli sõja ajal registreeritud natsipartei liikmeks, kuid väitis, et ei esitanud selleks taotlust.

Teiseks ametiajaks ta presidendiks ei kandideerinud ja 1979. aastal vahetas ta välja paremtsentristlike kristlike demokraatide liige Karl Carstens.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: