Seapidaja usub Saaremaa katkujuhtumi puhul sabotaaži ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Saaremaa Sakla farmi omanik on veendunud, et farmi jõudnud sigade Aafrika katku põhjustas inimese tahtlik tegu, kirjutab Saarte Hääl neljapäeval.

Valjala Seakasvatuse OÜ juht Raul Maripuu ütles Maalehele, et ta usub katku jõudmist Sakla farmi kellegi tahtliku teo tagajärjel. "See pidi olema inimfaktor, tahtlik," ütles Maripuu Maalehe veebile.

"Muud võimalust ei saa olla, farm on üleni kinnine, võõrad inimesed sees ei käi. Katk hakkas sealt pihta, kus sead olid kõige kauem sees olnud, nad pole transpordi ega millegi muuga kokku puutunud," selgitas ta. Maripuu välistas võimaluse, et katkupisik jõudis farmi söödaga.

Saarte Hääle teada pole Eestis kordagi varem juhtunud, et seakatku nakkus jõuaks farmi ilma, et seda oleks enne metsas avastatud.

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop kinnitas Saarte Häälele, et Sakla farmi seakatkujuhtum on Eesti oludes ainulaadne. Tema sõnul pakutakse hüpotees välja pärast loomakasvataja ja loomaarsti küsitlemist ning kohavaatlust, sabotaaži ei pidanud ta küll tõenäoliseks, kuid ka ei välistanud seda.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) sai kolmapäeval laborist kinnituse esmaspäevasele kahtlusele, et Saaremaal Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis on sigade Aafrika katk. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on selle aasta kuuenda sigade Aafrika katku puhanguga kodusigadel. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: