Seapidaja usub Saaremaa katkujuhtumi puhul sabotaaži ({{commentsTotal}})

Autor: ERR

Saaremaa Sakla farmi omanik on veendunud, et farmi jõudnud sigade Aafrika katku põhjustas inimese tahtlik tegu, kirjutab Saarte Hääl neljapäeval.

Valjala Seakasvatuse OÜ juht Raul Maripuu ütles Maalehele, et ta usub katku jõudmist Sakla farmi kellegi tahtliku teo tagajärjel. "See pidi olema inimfaktor, tahtlik," ütles Maripuu Maalehe veebile.

"Muud võimalust ei saa olla, farm on üleni kinnine, võõrad inimesed sees ei käi. Katk hakkas sealt pihta, kus sead olid kõige kauem sees olnud, nad pole transpordi ega millegi muuga kokku puutunud," selgitas ta. Maripuu välistas võimaluse, et katkupisik jõudis farmi söödaga.

Saarte Hääle teada pole Eestis kordagi varem juhtunud, et seakatku nakkus jõuaks farmi ilma, et seda oleks enne metsas avastatud.

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop kinnitas Saarte Häälele, et Sakla farmi seakatkujuhtum on Eesti oludes ainulaadne. Tema sõnul pakutakse hüpotees välja pärast loomakasvataja ja loomaarsti küsitlemist ning kohavaatlust, sabotaaži ei pidanud ta küll tõenäoliseks, kuid ka ei välistanud seda.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) sai kolmapäeval laborist kinnituse esmaspäevasele kahtlusele, et Saaremaal Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis on sigade Aafrika katk. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on selle aasta kuuenda sigade Aafrika katku puhanguga kodusigadel. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.