Seapidaja usub Saaremaa katkujuhtumi puhul sabotaaži ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Saaremaa Sakla farmi omanik on veendunud, et farmi jõudnud sigade Aafrika katku põhjustas inimese tahtlik tegu, kirjutab Saarte Hääl neljapäeval.

Valjala Seakasvatuse OÜ juht Raul Maripuu ütles Maalehele, et ta usub katku jõudmist Sakla farmi kellegi tahtliku teo tagajärjel. "See pidi olema inimfaktor, tahtlik," ütles Maripuu Maalehe veebile.

"Muud võimalust ei saa olla, farm on üleni kinnine, võõrad inimesed sees ei käi. Katk hakkas sealt pihta, kus sead olid kõige kauem sees olnud, nad pole transpordi ega millegi muuga kokku puutunud," selgitas ta. Maripuu välistas võimaluse, et katkupisik jõudis farmi söödaga.

Saarte Hääle teada pole Eestis kordagi varem juhtunud, et seakatku nakkus jõuaks farmi ilma, et seda oleks enne metsas avastatud.

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop kinnitas Saarte Häälele, et Sakla farmi seakatkujuhtum on Eesti oludes ainulaadne. Tema sõnul pakutakse hüpotees välja pärast loomakasvataja ja loomaarsti küsitlemist ning kohavaatlust, sabotaaži ei pidanud ta küll tõenäoliseks, kuid ka ei välistanud seda.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) sai kolmapäeval laborist kinnituse esmaspäevasele kahtlusele, et Saaremaal Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis on sigade Aafrika katk. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on selle aasta kuuenda sigade Aafrika katku puhanguga kodusigadel. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: