Juuru ja Käina vald läksid haldusreformi vastu riigikohtusse ({{commentsTotal}})

Juuru vald esitas riigikohtule taotluse tunnistada haldusreformi seadus kehtetuks. Valla volikogu liikmete hinnangul lõpetab 1. juulil kehtima hakanud seadus põhiseaduslikus mõttes omavalitsemise Juuru piirkonnas. Samuti keelduti ühinemisläbirääkimiste alustamisest Rapla vallaga, sest tuhande viiesaja elanikuga Juuru vald soovib jätkata praegustes piirides. Ka Hiiumaal asuva Käina valla volikogu otsustas tänasel istungil, et esitab riigikohtule taotluse haldusreformi seaduse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.

Juuru vallavolikogu hinnangul on haldusreformi seadus vastuolus nii kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kui ka riigi põhiseadusega.

"Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu NING kohaliku omavalitsuse kohustus. Me leidsime, et me oleme kohustatud kaitsma oma inimesi. Juuru volikogu ei soovi pidada ühinemisläbirääkimisi Rapla vallaga. Haldusreformi seadus ei anna volinike arvates vastust, miks suur vald on parem kui väike," ütles Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre.

"Rapla, Kohila, Kehtna, kõik nad on väga head naabrid, aga ei ole nägemust, ei ole arvestust, mille pärast me peaksime ühe suurega ühinema. Ikkagi ma rõhun selle peale mis on seaduses öeldud: vähendame ääremaastumist. Aga mida tähendab suurega ühinemine, see tähendab seda, et me ääremaastume tahes-tahtmata. See on ajalooline tõde," lisas Juuru vallavolikogu liige Hannes Vald

Juuru vallavanem Margus Jaanson ütles, et sundliitmist nad ei karda. "Me ei karda seda. Meie kohustus on täna pöörata tähelepanu sellele, et seadus sundliitmise osas on tehtud valesti ja see tuleb ringi teha. Ja see meid ka kaitseb," märkis ta.

Ka Hiiumaal asuva Käina valla volikogu otsustas tänasel istungil, et esitab riigikohtule taotluse haldusreformi seaduse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.

Volikogu leidis, et omavalitsusüksuse miinimumiks olev viie tuhande elaniku nõue ja kohalike omavalitsuste sundühendamine on vastuolus põhiseadusega. Samuti esineb volikogu hinnangul haldusreformi seaduses vastuolu põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, sest see seab õiguse saada ühinemistoetust sõltuvusse sellest, kas kohalik omavalitsus ühineb haldusreformi käigus vabatahtlikult.

Kinnitamata andmeil on Eestis praegu umbes 25 omavalitsust, kus kaalutakse samuti Haldusreformi seaduse pärast riigi vastu kohtusse minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: