Simunas alustati Eesti 100. sünnipäevaks mõeldud leiva jaoks rukkikülviga ({{commentsTotal}})

Lääne Virumaal, Simunas tegid põllumehed algust suurejooneliseks ürituseks kujuneva rukkikülviga. Eesti sajanda sünnipäeva miljon pidupäevaleiba küpsetatakse saja põllu rukkist.

Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu suurel külvipäeval alustati ülemaalist aktsiooni "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Meie Vabariigi juubeliaastal väärtustatakse eesti rukist, selle kasvatamise, aretamise ja tarbimise traditsioone ning nende pärandamist uutele põlvkondadele, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Saagu sel sügisel külvatud vähemalt sada rukkipõldu üle Eesti! Olgu meil alati oma leib laual," hõikas Eestimaa rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Kümnekonna aasta eest rukkikuningaks kroonitud Hans Kruusamägi peab rukki kasvatamist ja selle populariseerimist oma elumissiooniks.

"Leib on meie põhiline toiduaine. Me tahame isegi mitte ainult sada rukkipõldu, vaid sada tootjat. Et see kataks üle-eestiliselt terve territooriumi. Leibur kindlasti mõtleb midagi eksootilist välja ja sama on ka väiketootjad küsinud, et tahaks ka sellest samast jahust ja samast rukkist teha oma juubelileiba," lisas Kruusamägi.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nentis, et rukkikasvatus on alates Eesti taasiseseisvumisest teinud suhteliselt suurt vähikäiku. "Kui veel üheksakümnendate alguses oli Eestis umbes 60 000 hektaril rukist, siis näiteks tänavu koristame me rukist umbes 12 000 hektarilt. Ja rukkitooted on ka viimase aasta jooksul oma positsiooni kaotanud. Inimese kohta peaaegu kolmandiku võrra tarbitakse vähem," sõnas Sõrmus.

"Meil on Eestis täna neli rahvussümbolit. Esimene on suitsupääsuke, teine on rukkilill, kolmas on paekivi ja neljas on räim. Ja nüüd on aeg Eesti juubeli puhul ka rahvustoit kindlalt ära määratleda ja selleks on kindlasti meie rukkileib," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse tänavu eriviitadega toetusavaldusena alustatud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema