Simunas alustati Eesti 100. sünnipäevaks mõeldud leiva jaoks rukkikülviga ({{commentsTotal}})

Lääne Virumaal, Simunas tegid põllumehed algust suurejooneliseks ürituseks kujuneva rukkikülviga. Eesti sajanda sünnipäeva miljon pidupäevaleiba küpsetatakse saja põllu rukkist.

Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu suurel külvipäeval alustati ülemaalist aktsiooni "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Meie Vabariigi juubeliaastal väärtustatakse eesti rukist, selle kasvatamise, aretamise ja tarbimise traditsioone ning nende pärandamist uutele põlvkondadele, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Saagu sel sügisel külvatud vähemalt sada rukkipõldu üle Eesti! Olgu meil alati oma leib laual," hõikas Eestimaa rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Kümnekonna aasta eest rukkikuningaks kroonitud Hans Kruusamägi peab rukki kasvatamist ja selle populariseerimist oma elumissiooniks.

"Leib on meie põhiline toiduaine. Me tahame isegi mitte ainult sada rukkipõldu, vaid sada tootjat. Et see kataks üle-eestiliselt terve territooriumi. Leibur kindlasti mõtleb midagi eksootilist välja ja sama on ka väiketootjad küsinud, et tahaks ka sellest samast jahust ja samast rukkist teha oma juubelileiba," lisas Kruusamägi.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nentis, et rukkikasvatus on alates Eesti taasiseseisvumisest teinud suhteliselt suurt vähikäiku. "Kui veel üheksakümnendate alguses oli Eestis umbes 60 000 hektaril rukist, siis näiteks tänavu koristame me rukist umbes 12 000 hektarilt. Ja rukkitooted on ka viimase aasta jooksul oma positsiooni kaotanud. Inimese kohta peaaegu kolmandiku võrra tarbitakse vähem," sõnas Sõrmus.

"Meil on Eestis täna neli rahvussümbolit. Esimene on suitsupääsuke, teine on rukkilill, kolmas on paekivi ja neljas on räim. Ja nüüd on aeg Eesti juubeli puhul ka rahvustoit kindlalt ära määratleda ja selleks on kindlasti meie rukkileib," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse tänavu eriviitadega toetusavaldusena alustatud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: