Simunas alustati Eesti 100. sünnipäevaks mõeldud leiva jaoks rukkikülviga ({{commentsTotal}})

Lääne Virumaal, Simunas tegid põllumehed algust suurejooneliseks ürituseks kujuneva rukkikülviga. Eesti sajanda sünnipäeva miljon pidupäevaleiba küpsetatakse saja põllu rukkist.

Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu suurel külvipäeval alustati ülemaalist aktsiooni "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Meie Vabariigi juubeliaastal väärtustatakse eesti rukist, selle kasvatamise, aretamise ja tarbimise traditsioone ning nende pärandamist uutele põlvkondadele, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Saagu sel sügisel külvatud vähemalt sada rukkipõldu üle Eesti! Olgu meil alati oma leib laual," hõikas Eestimaa rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Kümnekonna aasta eest rukkikuningaks kroonitud Hans Kruusamägi peab rukki kasvatamist ja selle populariseerimist oma elumissiooniks.

"Leib on meie põhiline toiduaine. Me tahame isegi mitte ainult sada rukkipõldu, vaid sada tootjat. Et see kataks üle-eestiliselt terve territooriumi. Leibur kindlasti mõtleb midagi eksootilist välja ja sama on ka väiketootjad küsinud, et tahaks ka sellest samast jahust ja samast rukkist teha oma juubelileiba," lisas Kruusamägi.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nentis, et rukkikasvatus on alates Eesti taasiseseisvumisest teinud suhteliselt suurt vähikäiku. "Kui veel üheksakümnendate alguses oli Eestis umbes 60 000 hektaril rukist, siis näiteks tänavu koristame me rukist umbes 12 000 hektarilt. Ja rukkitooted on ka viimase aasta jooksul oma positsiooni kaotanud. Inimese kohta peaaegu kolmandiku võrra tarbitakse vähem," sõnas Sõrmus.

"Meil on Eestis täna neli rahvussümbolit. Esimene on suitsupääsuke, teine on rukkilill, kolmas on paekivi ja neljas on räim. Ja nüüd on aeg Eesti juubeli puhul ka rahvustoit kindlalt ära määratleda ja selleks on kindlasti meie rukkileib," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse tänavu eriviitadega toetusavaldusena alustatud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: