Minister Oviiril on tänavu kavas veel vähemalt seitse välisreisi ({{commentsTotal}})

Minister Liisa Oviir.
Minister Liisa Oviir. Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Kaks kuud tagasi sagedase reisimise tõttu avalikkuse pahameele pälvinud ettevõtlusminister Liisa Oviir jätkab välismaal käimist ka pärast suvepuhkust - sel aastal on veel kavas vähemalt seitse visiiti maailma eri paigusse, kirjutab Õhtuleht.

Näiteks 5.–9. septembrini on Oviir Singapuris, kus ta juhib äridelegatsiooni visiiti. Kahe nädala pärast viibib Oviir kaks päeva Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus on kavas Euroopa Liidu kaubandusministrite mitteametlik kohtumine.

Veel jõuab Oviir septembri lõpupäevadel käia ära Soomes Tamperes, et toetada Alihankinta messil osalevaid Eesti ettevõtjaid.

Oktoobris sõidab Oviir Šveitsi Zürichisse, kus tal on kavas esinemine Business and Professional Women’s Clubi Euroopa konverentsil.

Praeguse kava järgi toimuvad ministri reisid lähevad maksumaksjale maksma 7000 eurot, mis kaetakse ministeeriumi lähetuste eelarvest.

Õhtuleht märgib, et samas on Oviiri teise poolaasta reisiplaane tunduvalt kärbitud.

Juulis kirjutas Eesti Ekspress Oviiri kulukatest välisreisidest, mille kasutegur on sageli olnud küsitav, kui mitte olematu. Näiteks käis ta 6000 euro eest Aafrikas Kenyas, kus pidas vähem kui neljaminutilise kõne.

Oviir isei leidis, et kõik tema reisid peale ühe on olnud vajalikud.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: