Tsahkna: haldusreform ei ole piisavalt ambitsioonikas
Valitsuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna ütles usutluses Eesti Päevalehele, et praegu ellu viidav ning ka neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil arutusel olev haldusreform ei ole piisavalt ambitsioonikas.
Tsahkna sõnul üritab Reformierakond varjatult läbi suruda kahetasandiliste omavalitsuste süsteemi.
"Senini on meil kokku leppimata rahastamismudel. Me [IRL] oleme teinud ettepanekud muuta praegust sotsialistlikku tasandusfondi mudelit, mis ei motiveeri omavalitsust oma majandamist parandama ega elanike sissetulekuid suurendama, pigem demotiveerib neid, kes on edukad," rääkis Tsahkna.
"Oleme esitanud mõtte panna rahastamine olenema omavalitsuse territooriumil makstavast keskmisest brutopalgast. Tallinn ja Harjumaa saaksid edasi praegust 11,6 protsenti tulumaksuosa, aga neis piirkondades, kus on väiksemad palgad, suureneks tulumaksuosa märgatavalt. Näiteks Põlvamaal tekkivatel omavalitsustel, kus sissetulekud on kõige väiksemad, võiks tulumaksuosa olla kuni 17 protsenti. See tõmbaks nende regionaalset arengut järele. See ettepanek on meil esitatud mitu kuud tagasi, selle asemel aga tegeleme mingite muude asjadega.
Ettepanekutes, mida riigihalduse minister Arto Aas on 700 leheküljel esitanud, näeb Tsahkna ideoloogilist probleemi, kus varjatud kujul üritatakse tekitada mitmetasandilisi omavalitsusi.
"Ühtepidi kõlab loosung, et kaotame maavalitsused, aga kui selle asemele tekib regionaalamet, neli regiooni ja regioonivanema kohad, siis me suurendame bürokraatiat ja tsentraliseerime teenuseid," selgitas ta.
Tsahkna lisas, et valdade ühinemine ei ole haldusreform, sisu, mille minister Aas on praeguseks esitanud, on toores ja tervikpilt puudub: "Seal on varjatud mitmetasandilisus, küsitava regionaalameti pluss nelja regiooni ja nende vahele veel eri valdkondade ametite loomine. Seal on veel ka ettepanek teha kohustuslik omavalitsuste liit. See ongi sisuliselt kahetasandiline omavalitsus."
Riigihalduse minister esitab neljapäeval valitsusele otsustamiseks ettepanekud riigivalitsemisreformi elluviimiseks ja omavalitsuste tugevdamiseks. Aas ütles ERR-ile, et valitsuses jätkub haldusreformiga seotud valdkonnaseaduste arutelu koos maavalitsuste reformiga. Teemaks on ka maavalitsuste reform, riigimajade loomine, asutuste pealinnast väljaviimine ja kaugtöökohad.
Haldusreformi elluviimiseks on kavas suurendada kohaliku omavalitsuse rolli ja osatähtsust avalike teenuste osutamisel, kohaliku elu korraldamisel ja piirkondade konkurentsivõime arendamisel.
Lisaks on Aas esitanud valitsusele ettepanekud kuue valdkonna töökorralduse muutmiseks, et riigiülesandeid saaks tõhusamalt täita, kvaliteetsemaid avalikke teenuseid pakkuda ja paindlikkust suurendada. Ministeeriumi hinnangul aitaks see vähendada bürokraatiat ning valitsussektori kulutusi ja töötajate arvu.
Ettepanekud puudutavad transpordi, tervishoiu, muuseumide, maapõueressursside ja infotehnoloogia valdkondi ning nelja ministeeriumi ühishoone funktsionaalsust. Ettepanekute aluseks on rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite koostöös valminud riigi ülesannete analüüs.
Toimetaja: Anvar Samost