Nordea ja DnB ambitsioon on kasvada Baltikumi suurimaks pangaks ({{commentsTotal}})

{{1472100524000 | amCalendar}}

Skandinaavia suurpangad Nordea ja DnB liidavad oma Balti harud, teatasid pangad neljapäeval. Ühinemisprotsessiga loodetakse lõpule jõuda järgmise aasta teises kvartalis, teatasid ettevõtted ühisel pressikonverentsil.

Norea panga Balti panganduse juhi Inga Skisakeri kinnitusel moodustub kahe panga ühinemisel Balti turu suuruselt teine pank turuosaga 26%.

Praegu on Nordea Baltikumi turuosa 16% ja DnB-l 11%, ühinemise tulemusel võtab uus pank Leedu turust 29%, Läti turust 30% ja Eesti turust 22%. Sellega jääb loodav pank Eestis endiselt turuosalt kolmandaks.

Ühendpanga peakontor registreeritakse Eestisse, Lätis-Leedus hakkavad tegutsema filiaalid.

Tehing sõltub järelevalveorganite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta teises kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi. Peamist kasu loodetakse kulukate IT-süsteemide ühendamisest.

Mis saab uue panga nimeks, seda kummagi panga esindajad veel ei kommenteerinud. "Selge on see, et kui tuleb uus pank, tuleb ka uus bränd," kinnitas Skisaker vaid.

DnB panga Balti panganduse juht Mats Wermelin nimetas ühinemist optimistlikult täiuslikuks klapiks ("perfect match"). Ta kinnitas, et klientidele ei muutu praegu midagi, pangateenused toimivad täpselt samamoodi edasi.

Viie aasta perspektiivis nähakse end aga juba Baltikumi suurima pangana.

Nordeal ja DnB-l on ühendatud pangas võrdne hääleõigus, kuid erinev osaluse suurus, mis peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel.

"Ühendades Balti turu tundmise, tiheda koostöö meie klientidega ja digitaalse panganduse arengu, on Nordea aastaste jooksul ehitanud Balti riikides üles tugeva ja eduka panga, mis hoiab regioonis tugevat kolmandat kohta. Nüüd on aeg astuda järgmine samm ja valmistuda tulevikuks. Koos saab meil olema suurem tegevusmaht, parem geograafiline kohalolek ja laiem tootevalik, et saada Balti riikides klientide jaoks suurpangaks," ütles pressiteates Inga Skisaker, Nordea Balti panganduse juht.

"Nordea ja DNB äritegevused Balti riikides sobivad suurepäraselt kokku ja täiendavad üksteist. Nordea on saavutanud hea positsiooni suurettevõtete segmendis, samas kui DNB on tugev väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis," teatasid pangad.

Koos saab kahel pangal olema suurem ja konkurentsivõimelisem jaepangandusäri. Lisaks sellele saab ühendatud pangal olema senisest tugevam geograafiline esindatus, sest Nordea on tugev Eesti turul, DNB on tugev Leedu turul ning mõlemad on tugevad Läti turul.

Nordeal ja DNB-l on Balti riikides vastavalt 1300 ja 1800 töötajat ning nende varade suurus on vastavalt 8,5 miljardit ja 5,6 miljardit eurot.

Mõlemad pangad on ajakirjanduse andmeil soovinud juba pikka aega Balti harudega midagi ette võtta, kuid pole leidnud lahendust. Nordea teenis samas Baltimaades möödunud aastal kasumit kokku 91 miljonit eurot.

"Oma rohkem kui 70 pangakontoriga Balti riikides on DNB ehitanud üles dünaamilise ja kliendikeskse äritegevuse. Tänapäeval on panganduse võtmeks tegevusmaht, suuremad pangad suudavad kasutada oma ressursse tõhusamalt. Juhtival iseseisval pangal on paremad võimalused meie piirkonnas kasvavaks konkurentsiks valmis olla ning kasutada ära mastaabiefekti ja muutuda veelgi enamate ettevõtete, klientide ja partnerite põhipangaks Balti riikides," selgitas kokkulepet Mats Wermelin, DNB Balti panganduse juht.

Nordea kuulub Euroopa 10 suurima universaalpanga hulka. Nordeal on tervikuna ligi 11 miljonit klienti, 30 000 töötajat ning ligikaudu 600 pangakontorit.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2015. aasta neljanda kvartali lõpus oli 2599 miljardit Norra krooni. DNB aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34 protsenti aktsiatest kuulub Norra riigile.

Toimetaja: Anvar Samost, Merilin Pärli



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.