Riik keelab tuleval aastal poodides tasuta kilekottide jagamise ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Liidu direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni.

Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.

Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97 protsenti kauplustes jagatavatest plastikkottidest.

Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.

Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka Eesti Kaupmeeste Liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.

Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.

Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.

Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: