Riik keelab tuleval aastal poodides tasuta kilekottide jagamise ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Liidu direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni.

Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.

Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97 protsenti kauplustes jagatavatest plastikkottidest.

Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.

Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka Eesti Kaupmeeste Liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.

Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.

Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.

Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: