Kiri: Reformierakond ja sotsid sõid oma sõnad seoses nii presidendivalimiste kui ka rahvahääletusega ({{commentsTotal}})

Hääletamine valimistel.
Hääletamine valimistel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

24. augusti õhtul eetris olnud ETV saate "Foorum" vaatajaid võis tabada kergesti déjà vu, kui erakondade esindajad hakkasid üksteise võidu seletama, et presidendi valimise korda tuleb kindlasti muuta. Täpselt sama juttu räägiti ju viis aastat tagasi. Veelgi enam, läinud aastal saadi valijatelt ka mandaat vastavate muudatuste tegemiseks. Miks on need siis ikka veel tegemata?

Reformierakond andis riigikogu valimiste eel avaldatud programmis valijatele korduvalt rõhutatud lubaduse täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et  "võimaldada kandidaatidele rohkem aega demokraatlikuks debatiks" ning "anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega ja võimalusi vastastikku tutvuda, kaasa rääkida ja arutleda."

See läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Tõsi küll, sinna sigines kusagilt täpsustus, et tehakse ettepanek anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida "hääletusvoorude vahel". Kodanikel oleks nüüd ehk huvitav teada, millise erakonna nõudmisel lisati sinna need kaks sõna ja miks on see lubadus jäänud isegi sellisel kujul täitmata.

Kui vaadata sotside käitumist, siis võib see ju olla koguni Reformierakond ise, mis enda poolt valijatele antud lubadusi täita ei soovi.

SDE valimisprogrammis väideti, et sotsid töötavad välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks, aga nüüd on just neist endist – eesotsas presidendiks kandideeriva Eiki Nestoriga – saanud rahvahääletuste kasutamise suurimad demoniseerijad.

Kui mina sellele erakonnale valimistel oma hääle andsin, siis mitte sellise poliitilise kannapöörde sooritamiseks, vaid ikkagi selleks, et nad saaksid täita oma programmis antud lubadusi, mille hulgast üks olulisemaid oli minu silmis just ülaltoodu.

Kas selline ongi Eesti sotside arusaam poliitilisest kultuurist, saadud mandaadi sihipärasest kasutamisest ning aususest ja austusest oma erakonna valijate suhtes?

Lubadus kaaluda võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Sellele tuginedes võiks ju teha seda nüüd vähemalt sellisel kujul, nagu lubas oma valimisprogrammis Isamaa ja Res Publica Liit: "laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagades rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks".

Kui erakonnad jätavad võimul olles täitmata sellised valijatele antud lubadused, mis on pandud kirja ka koalitsioonilepingusse, siis kes vastutab?

Antud juhul ei saa ilmselt hästi süüdistada rahvusvahelist olukorda vms, aga osa vastutusest lasub kindlasti Eesti ajakirjanduse õlgadel, mis täidab viletsalt oma valvekoera rolli. Ei ole ju mingit vahet, mida poliitikud parlamenti või nüüd presidendiks kandideerides räägivad või kokku lubavad, kui nad hiljem oma sõnade eest enam üldse ei vastuta, kui ajakirjanikud isegi ei küsi neilt midagi täitmata lubaduste kohta.

Nii et kui viie aasta pärast räägitakse "Foorumis" jälle sama juttu vajadusest muuta kindlasti presidendi valimise korda, siis võiks ka saatejuht korraks peeglisse vaadata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Lugejakiri



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.