Kiri: Reformierakond ja sotsid sõid oma sõnad seoses nii presidendivalimiste kui ka rahvahääletusega ({{commentsTotal}})

Hääletamine valimistel.
Hääletamine valimistel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

24. augusti õhtul eetris olnud ETV saate "Foorum" vaatajaid võis tabada kergesti déjà vu, kui erakondade esindajad hakkasid üksteise võidu seletama, et presidendi valimise korda tuleb kindlasti muuta. Täpselt sama juttu räägiti ju viis aastat tagasi. Veelgi enam, läinud aastal saadi valijatelt ka mandaat vastavate muudatuste tegemiseks. Miks on need siis ikka veel tegemata?

Reformierakond andis riigikogu valimiste eel avaldatud programmis valijatele korduvalt rõhutatud lubaduse täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et  "võimaldada kandidaatidele rohkem aega demokraatlikuks debatiks" ning "anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega ja võimalusi vastastikku tutvuda, kaasa rääkida ja arutleda."

See läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Tõsi küll, sinna sigines kusagilt täpsustus, et tehakse ettepanek anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida "hääletusvoorude vahel". Kodanikel oleks nüüd ehk huvitav teada, millise erakonna nõudmisel lisati sinna need kaks sõna ja miks on see lubadus jäänud isegi sellisel kujul täitmata.

Kui vaadata sotside käitumist, siis võib see ju olla koguni Reformierakond ise, mis enda poolt valijatele antud lubadusi täita ei soovi.

SDE valimisprogrammis väideti, et sotsid töötavad välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks, aga nüüd on just neist endist – eesotsas presidendiks kandideeriva Eiki Nestoriga – saanud rahvahääletuste kasutamise suurimad demoniseerijad.

Kui mina sellele erakonnale valimistel oma hääle andsin, siis mitte sellise poliitilise kannapöörde sooritamiseks, vaid ikkagi selleks, et nad saaksid täita oma programmis antud lubadusi, mille hulgast üks olulisemaid oli minu silmis just ülaltoodu.

Kas selline ongi Eesti sotside arusaam poliitilisest kultuurist, saadud mandaadi sihipärasest kasutamisest ning aususest ja austusest oma erakonna valijate suhtes?

Lubadus kaaluda võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Sellele tuginedes võiks ju teha seda nüüd vähemalt sellisel kujul, nagu lubas oma valimisprogrammis Isamaa ja Res Publica Liit: "laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagades rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks".

Kui erakonnad jätavad võimul olles täitmata sellised valijatele antud lubadused, mis on pandud kirja ka koalitsioonilepingusse, siis kes vastutab?

Antud juhul ei saa ilmselt hästi süüdistada rahvusvahelist olukorda vms, aga osa vastutusest lasub kindlasti Eesti ajakirjanduse õlgadel, mis täidab viletsalt oma valvekoera rolli. Ei ole ju mingit vahet, mida poliitikud parlamenti või nüüd presidendiks kandideerides räägivad või kokku lubavad, kui nad hiljem oma sõnade eest enam üldse ei vastuta, kui ajakirjanikud isegi ei küsi neilt midagi täitmata lubaduste kohta.

Nii et kui viie aasta pärast räägitakse "Foorumis" jälle sama juttu vajadusest muuta kindlasti presidendi valimise korda, siis võiks ka saatejuht korraks peeglisse vaadata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Lugejakiri



Ajujaht on üks EAS-i tegevusi, mille kommunikatsioon ostetakse väljastpoolt sisse.

3,3 miljonit: PR-firmad kosuvad EAS-i nisa otsas

Ehkki EAS-is töötab 30 turundus- ja kommunikatsiooniinimest, on organisatsioon PR-ettevõtetele oluline sissetulekuallikas - nelja aasta jooksul hangib organisatsioon suhtekorraldusteenuseid ligi 3,3 miljoni euro eest, ja see summa ei pruugi olla lõplik, kuivõrd Eesti-siseseid teenuseid ostetakse reeglina aasta kaupa, nii et järgmise kahe aasta teenuste mahud alles selguvad ja lisanduvad.

oodatud teatrisündmus
soome 100
uudised
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: