Kiri: Reformierakond ja sotsid sõid oma sõnad seoses nii presidendivalimiste kui ka rahvahääletusega ({{commentsTotal}})

Hääletamine valimistel.
Hääletamine valimistel. Autor: Postimees/Scanpix

24. augusti õhtul eetris olnud ETV saate "Foorum" vaatajaid võis tabada kergesti déjà vu, kui erakondade esindajad hakkasid üksteise võidu seletama, et presidendi valimise korda tuleb kindlasti muuta. Täpselt sama juttu räägiti ju viis aastat tagasi. Veelgi enam, läinud aastal saadi valijatelt ka mandaat vastavate muudatuste tegemiseks. Miks on need siis ikka veel tegemata?

Reformierakond andis riigikogu valimiste eel avaldatud programmis valijatele korduvalt rõhutatud lubaduse täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et  "võimaldada kandidaatidele rohkem aega demokraatlikuks debatiks" ning "anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega ja võimalusi vastastikku tutvuda, kaasa rääkida ja arutleda."

See läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Tõsi küll, sinna sigines kusagilt täpsustus, et tehakse ettepanek anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida "hääletusvoorude vahel". Kodanikel oleks nüüd ehk huvitav teada, millise erakonna nõudmisel lisati sinna need kaks sõna ja miks on see lubadus jäänud isegi sellisel kujul täitmata.

Kui vaadata sotside käitumist, siis võib see ju olla koguni Reformierakond ise, mis enda poolt valijatele antud lubadusi täita ei soovi.

SDE valimisprogrammis väideti, et sotsid töötavad välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks, aga nüüd on just neist endist – eesotsas presidendiks kandideeriva Eiki Nestoriga – saanud rahvahääletuste kasutamise suurimad demoniseerijad.

Kui mina sellele erakonnale valimistel oma hääle andsin, siis mitte sellise poliitilise kannapöörde sooritamiseks, vaid ikkagi selleks, et nad saaksid täita oma programmis antud lubadusi, mille hulgast üks olulisemaid oli minu silmis just ülaltoodu.

Kas selline ongi Eesti sotside arusaam poliitilisest kultuurist, saadud mandaadi sihipärasest kasutamisest ning aususest ja austusest oma erakonna valijate suhtes?

Lubadus kaaluda võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Sellele tuginedes võiks ju teha seda nüüd vähemalt sellisel kujul, nagu lubas oma valimisprogrammis Isamaa ja Res Publica Liit: "laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagades rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks".

Kui erakonnad jätavad võimul olles täitmata sellised valijatele antud lubadused, mis on pandud kirja ka koalitsioonilepingusse, siis kes vastutab?

Antud juhul ei saa ilmselt hästi süüdistada rahvusvahelist olukorda vms, aga osa vastutusest lasub kindlasti Eesti ajakirjanduse õlgadel, mis täidab viletsalt oma valvekoera rolli. Ei ole ju mingit vahet, mida poliitikud parlamenti või nüüd presidendiks kandideerides räägivad või kokku lubavad, kui nad hiljem oma sõnade eest enam üldse ei vastuta, kui ajakirjanikud isegi ei küsi neilt midagi täitmata lubaduste kohta.

Nii et kui viie aasta pärast räägitakse "Foorumis" jälle sama juttu vajadusest muuta kindlasti presidendi valimise korda, siis võiks ka saatejuht korraks peeglisse vaadata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Lugejakiri



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.