Kiri: Reformierakond ja sotsid sõid oma sõnad seoses nii presidendivalimiste kui ka rahvahääletusega ({{commentsTotal}})

Hääletamine valimistel.
Hääletamine valimistel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

24. augusti õhtul eetris olnud ETV saate "Foorum" vaatajaid võis tabada kergesti déjà vu, kui erakondade esindajad hakkasid üksteise võidu seletama, et presidendi valimise korda tuleb kindlasti muuta. Täpselt sama juttu räägiti ju viis aastat tagasi. Veelgi enam, läinud aastal saadi valijatelt ka mandaat vastavate muudatuste tegemiseks. Miks on need siis ikka veel tegemata?

Reformierakond andis riigikogu valimiste eel avaldatud programmis valijatele korduvalt rõhutatud lubaduse täiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et  "võimaldada kandidaatidele rohkem aega demokraatlikuks debatiks" ning "anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega ja võimalusi vastastikku tutvuda, kaasa rääkida ja arutleda."

See läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Tõsi küll, sinna sigines kusagilt täpsustus, et tehakse ettepanek anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida "hääletusvoorude vahel". Kodanikel oleks nüüd ehk huvitav teada, millise erakonna nõudmisel lisati sinna need kaks sõna ja miks on see lubadus jäänud isegi sellisel kujul täitmata.

Kui vaadata sotside käitumist, siis võib see ju olla koguni Reformierakond ise, mis enda poolt valijatele antud lubadusi täita ei soovi.

SDE valimisprogrammis väideti, et sotsid töötavad välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks, aga nüüd on just neist endist – eesotsas presidendiks kandideeriva Eiki Nestoriga – saanud rahvahääletuste kasutamise suurimad demoniseerijad.

Kui mina sellele erakonnale valimistel oma hääle andsin, siis mitte sellise poliitilise kannapöörde sooritamiseks, vaid ikkagi selleks, et nad saaksid täita oma programmis antud lubadusi, mille hulgast üks olulisemaid oli minu silmis just ülaltoodu.

Kas selline ongi Eesti sotside arusaam poliitilisest kultuurist, saadud mandaadi sihipärasest kasutamisest ning aususest ja austusest oma erakonna valijate suhtes?

Lubadus kaaluda võimalusi laiendada rahvahääletuste kasutamist läks kirja ka koalitsioonilepingusse. Sellele tuginedes võiks ju teha seda nüüd vähemalt sellisel kujul, nagu lubas oma valimisprogrammis Isamaa ja Res Publica Liit: "laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagades rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks".

Kui erakonnad jätavad võimul olles täitmata sellised valijatele antud lubadused, mis on pandud kirja ka koalitsioonilepingusse, siis kes vastutab?

Antud juhul ei saa ilmselt hästi süüdistada rahvusvahelist olukorda vms, aga osa vastutusest lasub kindlasti Eesti ajakirjanduse õlgadel, mis täidab viletsalt oma valvekoera rolli. Ei ole ju mingit vahet, mida poliitikud parlamenti või nüüd presidendiks kandideerides räägivad või kokku lubavad, kui nad hiljem oma sõnade eest enam üldse ei vastuta, kui ajakirjanikud isegi ei küsi neilt midagi täitmata lubaduste kohta.

Nii et kui viie aasta pärast räägitakse "Foorumis" jälle sama juttu vajadusest muuta kindlasti presidendi valimise korda, siis võiks ka saatejuht korraks peeglisse vaadata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Lugejakiri



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: