5 uudist, mida täna hommikul teada: Tsahkna arvamus haldusreformist, Weekend festivali kahjudest ja Nordea ning DNB ühinemisest ({{commentsTotal}})

5 uudist 25. augustil
5 uudist 25. augustil Autor/allikas: ERR/Fotor

Siin on viis uudist, mida täna hommikul teada!

Tsahkna: haldusreform ei ole piisavalt ambitsioonikas

Valitsuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna ütles usutluses Eesti Päevalehele, et praegu ellu viidav ning ka neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil arutusel olev haldusreform ei ole piisavalt ambitsioonikas.

Tsahkna sõnul üritab Reformierakond varjatult läbi suruda kahetasandiliste omavalitsuste süsteemi.

"Senini on meil kokku leppimata rahastamis­mudel. Me [IRL] oleme teinud ettepanekud muuta praegust sotsialistlikku tasandusfondi mudelit, mis ei motiveeri omavalitsust oma majandamist parandama ega elanike sissetulekuid suurendama, pigem demotiveerib neid, kes on edukad," rääkis Tsahkna.

"Oleme esitanud mõtte panna rahastamine olenema omavalitsuse territooriumil makstavast keskmisest brutopalgast. Tallinn ja Harjumaa saaksid edasi praegust 11,6 protsenti tulumaksuosa, aga neis piirkondades, kus on väiksemad palgad, suureneks tulumaksuosa märgatavalt," selgitas Tsahkna.

IRL-i esimehe sõnul võiks Põlvamaal tekkivad omavalitsuste, kus sissetulekud on kõige väiksemad, tulumaksuosa olla kuni 17 protsenti. "See tõmbaks nende regionaalset arengut järele. See ettepanek on meil esitatud mitu kuud tagasi, selle asemel aga tegeleme mingite muude asjadega," nentis sotsiaalminister.

 

Itaalias hukkus maavärinas vähemalt 247 inimest

Itaalia keskosa kolmapäeval raputanud võimsa maavärina ohvrite arv on tõusnud 247 inimeseni, teatasid ametnikud täna hommikul.

Sajad inimesed on saanud kannatada, paljud neist on eluohtlikus seisundis. Ametnike hinnangul võib kokkuvarisenud hoonete rusude all olla kümneid inimesi.

Kõige rohkem on inimohvreid Amatrice, Accumoli ja Arquata del Tronto külas ja nende ümbruses. Tsiviilkaitse teatel hävis Arquata del Tronto küla sisuliselt täielikult.

Peaminister Matteo Renzi sõnul on veel liiga vara arutleda selle üle, kas midagi oleks saanud teha katastroofi ennetamiseks.

"Täna on aeg pisaratele ja emotsioonidele," ütles ta, lubades, et valitsus alustab neljapäeval ülesehitustöödega.

 

Weekend Festivali põhjustastatud kahjustused saavad korda septembriks

Vihma ja kõva tuule tõttu on lükkunud Weekend Festival Balticu põhjustatud kahju lõplik kõrvaldamine septembrisse, kuid rae ja suurürituse korraldajate teatel ei pea pärnakad linna kordasaamise pärast muretsema, kirjutab Pärnu Postimees.

Ometi tekitab olukord nii mõneski linlases pahameelt. Näiteks on Pärnu surfikeskuse eestvedaja Erkki Soosaare sõnutsi surfarid toonud veest välja ohtlikke piirdeaiakonstruktsioone. “Viimati toodi eile veest mingi kogus betoonaluseid,” lausus Soosaar teisipäeva lõuna aegu.

Soosaar märkas teisipäeva hommikul, et keegi mees korjas nähtavasti rannapeo korraldajate tellimusel kokku rannal nähtaval olnud kraami. Samal ajal avaldas ta nördimust, et võimalikke aiakonstruktsioone ei otsitud veest.

“Aga seal käivad nii lapsed kui täiskasvanud pidevalt ujumas,” sedastas Soosaar. Ta nentis, et oli hiljuti sunnitud surfikeskusesse abi otsima tulnud mehele kiirabi kutsuma, kuna kannatanu vees viga saanud jalg veritses tugevalt.

Weekend Festivali meediajuht Gunnar Viese lubas, et kindlasti on rannapeo korraldajatel plaanis rannavesi läbi kammida. Nii Viese kui Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku põhjenduse kohaselt jäi mõni aiadetail kauemaks vette, kuna nende väljatoomine vahetult pärast festivali polnud lainetava ega tormise mere tõttu võimalik.

“Enamik detailidest õnnestus veest välja tuua kohe, kui hakati festivaliala kokku panema,” märkis Viese.


Ilmateade

Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Õhtul hakkab mitmel pool sadama hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, pärastlõunal rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 19..23°C.

Nordea ja DNB leppisid kokku Balti tegevuste ühendamises

Nordeal ja DNB-l on ühendatud pangas võrdne hääleõigus, kuid erinev osaluse suurus, mis peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel.

Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta teises kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

"Ühendades Balti turu tundmise, tiheda koostöö meie klientidega ja digitaalse panganduse arengu, on Nordea aastaste jooksul ehitanud Balti riikides üles tugeva ja eduka panga, mis hoiab regioonis tugevat kolmandat kohta. Nüüd on aeg astuda järgmine samm ja valmistuda tulevikuks. Koos saab meil olema suurem tegevusmaht, parem geograafiline kohalolek ja laiem tootevalik, et saada Balti riikides klientide jaoks suurpangaks," ütles pressiteates Inga Skisaker, Nordea Balti panganduse juht.

"Nordea ja DNB äritegevused Balti riikides sobivad suurepäraselt kokku ja täiendavad üksteist. Nordea on saavutanud hea positsiooni suurettevõtete segmendis, samas kui DNB on tugev väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis," teatasid pangad.


Colombia valitsus ja FARC sõlmisid lõpliku rahuleppe

Colombia valitsus ja riigi suurim sissirühmitus teatasid kolmapäeva õhtul ajaloolise rahuleppe sõlmimisest, mis teeb lõpu pool sajandit kestnud kodusõjale.
"Colombia valitsus ja FARC teatavad, et oleme jõudnud lõplikule, täielikule ja otsustavale kokkuleppele ...konflikti lõpetamises ja stabiilse ja püsiva rahu rajamises Colombias," teatasid valitsus ja vasaksisside rühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) ühisavalduses.

Colombia president Juan Manuel Santos ülistas varem kolmapäeval "ajaloolisi" uudiseid.

"Saagu riik, millest te unistate ja mida te joonistustel kujutate, tegelikkuseks," ütles Santos lasterühmale, kes osalevad valitsuse rahastatud kunstivõistlusel "Joonistage rahus elavat Colombiat".

"Õnneks oleme viimaks jõudnud turvalisse sadamasse," ütles FARC-i liider Timoleón Jiménez.

Valitsus kohustub leppega, mille teksti ei ole veel avaldatud, ellu viima jõulise maareformi, ümber korraldama uimastitevastase strateegia ning laiendama riigi kohalolekut traditsiooniliselt tähelepanuta jäetud aladel.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: ERR/BNS/Eesti Päevaleht/Pärnu Postimees



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: