Soomes toimus massikaklus kohalike ja varjupaigataotlejate vahel, politsei selgitas sotsiaalmeedias levivaid väiteid ({{commentsTotal}})

Soome politseinik
Soome politseinik Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Soome lõunaosas Forssa linnas leidis teisipäeva hilisõhtul aset massikaklus kohalike ja varjupaigataotlejate vahel ning vahejuhtumi käigus sai ka inimesi vigastada. Intsident sai sotsiaalmeedias palju vastukaja, levis ka mitmeid valeväiteid ning seetõttu tegi Soome politsei juhtunu kohta meedia jaoks ka põhjalikuma ülevaate.

Politsei viimaste andmete kohaselt sai kakluses kergeid vigastusi 4-6 inimest, vahendas Yle.

Võimuesindajad pidasid kinni kaks meest.

Üks neist on 17-aastane mees, keda kahtlustatakse ähvardamises. Mees tunnistas, et viibis sündmuskohal ning et tal oli käes pesapallikurikas. Praeguseks hetkeks on ta juba vabaks lastud.

Teine mees, kes on 18-aastane, peeti kinni öösel, mitu tundi pärast massikaklust. Tema võeti eile vägivallas kahtlustatuna ka vahi alla, kusjuures kahtlustus puudutab üht 12.-13. augusti ööl toimunud vägivallajuhtumit.

Mõlemad kinni peetud mehed on Soome põlisrahvuse esindajad.

Lisaks on politsei menetlemas vägivallajuhtumit, mis leidis aset 22. augustil kohaliku Prisma parkimisplatsil. Selle juhtumi puhul on kannatanuks 15-aastane soomlane, kahtlustatavaks aga varjupaigataotleja. Kahtlustatavat pole politsei veel tabanud.

Võimud uurivad praegu, kuivõrd on need varasemad juhtumid seotud teisipäevase massikaklusega.

Järgnevalt on politsei toonud eraldi välja ka peamised sotsiaalmeedias levinud väited ning nende juurde ka omapoolsed kommentaarid:

Väide 1: kakluse käigus kasutati löögirelvi

Politsei kinnitab, et kakluse käigus kasutati pesapallikurikaid ja metalltorusid ning selliseid vahendeid kasutasid nii kohalikud kui ka varjupaigataotlejad.

Väide 2: juhtumi käigus tulistati

Politsei sõnul on väiteid selle kohta, justkui oleks sündmuse käigus tulistatud või et sündmuskoha lähistelt leiti tulirelv, alusetu kuulujutt.

Väide 3: vastuvõtukeskuse lähistel ähvardati postiljoni

Jutt selle kohta, et vastuvõtukeskuse lähistel ähvardasid varjupaigataotlejad postiljoni ning et seetõttu jäid öösel ka ajalehed kohale toimetamata, ei pea politsei kinnitusel paika.

Väide 4: piirkonnas on juba pikemat aega suhted kohalike ja varjupaigataotlejate vahel pingelised

Politsei tunnistab, et võimud on saanud augusti jooksul teateid pingetest kohalike ja varjupaigataotlejate vahel. Enne massikaklust on olnud kolm vägivallajuhtumit - ühe puhul oli kannatajaks soomlane, kahe juhtumi puhul aga varjupaigataotleja.

Väide 5: ainult varjupaigataotlejad kasutasid löögirelvi

Ei pea paika, politsei andmetel kasutasid neid mõlemad osapooled.

Väide 6: pärast massikaklust on tulemas veel kokkupõrkeid

Politseil pole praegu andmeid võimalike kokkupõrgete kavandamise kohta. Samas on võimud piirkonnas tähelepanelikud ning on võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks on suurendatud patrullide arvu.

Väide 7: massikaklusest on internetis liikvel ka pildimaterjali

Politsei tunnistab, et osa pildimaterjalist on tõepoolest seotud nimetatud massikaklusega, osa aga mitte.

Toimetaja: Laur Viirand



Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: