Pärnu ei taha linna nimest loobuda, liitujad sooviks jätkata vallana ({{commentsTotal}})

Pärnu linn, Audru, Sauga, Are, Tõstamaa, Paikuse ja Tori vald on ühinemisläbirääkimistega jõudnud lepinguprojekti tutvustamisteni volikogudes, kuid siiani on õhus küsimus, kas ühinejad jätkavad linna või valla nime all.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles ERR-i raadiouudistele, et ühinemislepingu esialgses variandis tuleb kindlasti muudatusi ja võib-olla kõik, kes praegu kirjas, ei ühinegi. Samuti pole veel selgeks pole veel vaieldud, kas uus omavalitsus on vald või linn.

"Linnavolinikud arvavad ja väga õigesti arvavad, et tegemist on ikkagi hansalinnaga ja 776 aastat vana linnaga. Et traditsioone tuleks jätkata ja linna ei tohiks ära kaotada. Samas maapiirkondades öeldakse, et ah, mis linn me oleme," rääkis Pärnu linnapea.

Kosenkranius ütleb, et kõige lihtsam oleks, kui omavalitsus ei peakski end linna või vallana määratlema. See aga eeldaks haldusreformi seaduse muutmist. Lihtsalt, et tegemist on omavalitsusega, mille nimi on Pärnu.

Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu märkis, et nimi ei olegi võib-olla nii tähtis, kuigi inimestele on see emotsionaalselt tähtis.

"Tõstamaa ei ole linn, vaid tüüpiline maapiirkond, et kuidas need maa ja linn käivad ühte jalga ja kuidas külaelu kaugelt linnast juhitakse," rääkis Rõhu.

Sauga vallavanem Priit Ruut ütles, et tänases ühinemislepingus on kirjas linn. "Meile meeldiks rohkem olla vald," kinnitas Ruut.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: