Urmas Vadi: Mailis Reps, tervitus Stalinile ja väga head võimalused ({{commentsTotal}})

Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja.
Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui oskaks tulevikku ette näha, oleks kõigil lihtsam, kaasa arvatud presidendivalijatel, tõdeb Urmas Vadi oma kommentaaris, mis on otsapidi ajendatud ühest 1948. aastal saadetud Eesti kultuuritegelaste kirjast.

See oli vist Eduard Vilde jutt ühest vanamehest, kes läks talvel läbi paksu lume ja tuisu linna tööd otsima ja rääkis kogu aeg, et tal on väga head soovituskirjad, head võimalused, ta on alati tööd saanud ja alati on igast kohast talle kaasa antud head soovituskirjad.

Ka Mailis Reps ütleb tänases Postimehes, et tänaseks on asi jõudnud niikaugele, et ”mul on valimiskogus väga head võimalused”. Selles jutus vanamees lõpetas lumehanges, põues head soovituskirjad. Usun, et Mailis Repsiga nii ei juhtu. Pealegi väljas on soe, on suve lõpp.

Eile käisin sõpradel külas, istusime aias, sõime lammast, jõime veini, päike paistis pikalt ja soojalt. Ja siis ühel hetkel tõi peoperemees kaante vahel ühe dokumendi ja ulatas mulle – et mulle kui kirjanikule on see ehk huvitav. No ja oligi.

See oli uhke õnnitluskiri: Eesti rahva tervitus Suurele Stalinile. Suur ja Stalin on eriti suurelt trükitud, poole suuremalt kui eesti rahvas. Tegemist oli pika ja ülistava õnnitlusega Stalinile tema 70. sünnipäeval.

Täpset kuupäeva pole märgitud, aga ilmselt oli aasta 1948. Ja sellele õnnitlusele on alla kirjutanud Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu Tartu osakond. Seda tehti koosolekul, millest võttis osa 24 inimest. Oma allkirjad on andnud koosoleku presiidiumi liikmed (mõned allkirjad on kehvasti loetavad) A. Kaal, L. Anvelt, E. Hiir, Joh. Feldbach, J. Peegel, O. Luts, V. Villandi, P. Vallak, B. Alver. Heiti Talviku nime seal ei ole, sest ta oli aasta varem Tjumeni oblastis ära surnud.

Toon stiilinäiteks mõned katkendid sellest õnnitluskirjast.

Algab klassikaliselt: ”Teie kuulsusrikka tähtpäeva, 70. Sünnipäeva puhul saadab eesti rahvas Teile, Nõukogudemaa ja kogu maailma töörahva armastatud juhile, õpetajale ja sõbrale oma südamliku bolševistliku tervituse! Kogu võimas Nõukogudemaa – Balti merest kuni Vaikse ookeanini, karmist põhjast kuni palava lõunani, kõik rahu ja demokraatia sõbrad kogu maailmas tervitavad südamlikult oma oma tarka juhti, geniaalselt kommunistlikku teoreetikut, nõukogude rahva maailmaajalooliste võitude loojat, avaldades temale oma suurimat austust ja lugupidamist.”

Järgnevad Stalini suurte tegude ja töövõitude üleslugemine ja ka tuleviku nägemine: ”Puhkeb õitsele eesti rahva kultuur, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik!”

Vahi!

”Teadus, kunst ja kirjandus, mis kodanliku korra ajal oli kättesaadav ainult rikastele ja kitsale koorekihile, on nüüd, nõukogude võimu ajal, saanud kättesaadavaks kogu töötavale rahvale.”

Ja siis tulevad tõotused: ”Tõotame Teile, meie suur juht ja õpetaja, et pühendame kogu oma jõu, mõistuse ja kogu oma südametule ennastsalgavale võitlusele sõjajärgse stalinistliku viisaastaku ennetähtaegse täitmise eest…”

Lõppeks soovitakse palju tervist ja pikka iga STALINILE, kõik suurte tähtedega.

Otseselt pole see nüüd mingi skandaal, et vaat, kes millele alla kirjutasid, aga muidugi on huvitav, kuidas nad sellele õnnitlusele alla kirjutasid. Võib-olla oli see lihtsalt möödaminnes, niisama. Või oli see nali? Sellisele retoorikale alla kirjutada – äkki see ongi iroonia? Või siis olid nad hirmul ja nad oli sunnitud alla kirjutama?

Ilmselgelt polnud neil inimestel aastal 1948 nii häid võimalusi kui täna Mailis Repsil. Ja kuigi õnnitluses seisab kirjas, et nad näevad ette, kuidas Eesti rahva kultuur, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik, puhkeb õide, siis ajalugu nad ette näha ei osanud. Kui oleks osanud, kas siis nad oleksid Stalinit tervitanud?

Ja – kui oskaks tulevikku ette näha, oleks täna lihtsam ka valimiskogul. Aga ilmselt läheb veel pikalt ja kangutades.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema