Urmas Vadi: Mailis Reps, tervitus Stalinile ja väga head võimalused ({{commentsTotal}})

Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja.
Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui oskaks tulevikku ette näha, oleks kõigil lihtsam, kaasa arvatud presidendivalijatel, tõdeb Urmas Vadi oma kommentaaris, mis on otsapidi ajendatud ühest 1948. aastal saadetud Eesti kultuuritegelaste kirjast.

See oli vist Eduard Vilde jutt ühest vanamehest, kes läks talvel läbi paksu lume ja tuisu linna tööd otsima ja rääkis kogu aeg, et tal on väga head soovituskirjad, head võimalused, ta on alati tööd saanud ja alati on igast kohast talle kaasa antud head soovituskirjad.

Ka Mailis Reps ütleb tänases Postimehes, et tänaseks on asi jõudnud niikaugele, et ”mul on valimiskogus väga head võimalused”. Selles jutus vanamees lõpetas lumehanges, põues head soovituskirjad. Usun, et Mailis Repsiga nii ei juhtu. Pealegi väljas on soe, on suve lõpp.

Eile käisin sõpradel külas, istusime aias, sõime lammast, jõime veini, päike paistis pikalt ja soojalt. Ja siis ühel hetkel tõi peoperemees kaante vahel ühe dokumendi ja ulatas mulle – et mulle kui kirjanikule on see ehk huvitav. No ja oligi.

See oli uhke õnnitluskiri: Eesti rahva tervitus Suurele Stalinile. Suur ja Stalin on eriti suurelt trükitud, poole suuremalt kui eesti rahvas. Tegemist oli pika ja ülistava õnnitlusega Stalinile tema 70. sünnipäeval.

Täpset kuupäeva pole märgitud, aga ilmselt oli aasta 1948. Ja sellele õnnitlusele on alla kirjutanud Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu Tartu osakond. Seda tehti koosolekul, millest võttis osa 24 inimest. Oma allkirjad on andnud koosoleku presiidiumi liikmed (mõned allkirjad on kehvasti loetavad) A. Kaal, L. Anvelt, E. Hiir, Joh. Feldbach, J. Peegel, O. Luts, V. Villandi, P. Vallak, B. Alver. Heiti Talviku nime seal ei ole, sest ta oli aasta varem Tjumeni oblastis ära surnud.

Toon stiilinäiteks mõned katkendid sellest õnnitluskirjast.

Algab klassikaliselt: ”Teie kuulsusrikka tähtpäeva, 70. Sünnipäeva puhul saadab eesti rahvas Teile, Nõukogudemaa ja kogu maailma töörahva armastatud juhile, õpetajale ja sõbrale oma südamliku bolševistliku tervituse! Kogu võimas Nõukogudemaa – Balti merest kuni Vaikse ookeanini, karmist põhjast kuni palava lõunani, kõik rahu ja demokraatia sõbrad kogu maailmas tervitavad südamlikult oma oma tarka juhti, geniaalselt kommunistlikku teoreetikut, nõukogude rahva maailmaajalooliste võitude loojat, avaldades temale oma suurimat austust ja lugupidamist.”

Järgnevad Stalini suurte tegude ja töövõitude üleslugemine ja ka tuleviku nägemine: ”Puhkeb õitsele eesti rahva kultuur, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik!”

Vahi!

”Teadus, kunst ja kirjandus, mis kodanliku korra ajal oli kättesaadav ainult rikastele ja kitsale koorekihile, on nüüd, nõukogude võimu ajal, saanud kättesaadavaks kogu töötavale rahvale.”

Ja siis tulevad tõotused: ”Tõotame Teile, meie suur juht ja õpetaja, et pühendame kogu oma jõu, mõistuse ja kogu oma südametule ennastsalgavale võitlusele sõjajärgse stalinistliku viisaastaku ennetähtaegse täitmise eest…”

Lõppeks soovitakse palju tervist ja pikka iga STALINILE, kõik suurte tähtedega.

Otseselt pole see nüüd mingi skandaal, et vaat, kes millele alla kirjutasid, aga muidugi on huvitav, kuidas nad sellele õnnitlusele alla kirjutasid. Võib-olla oli see lihtsalt möödaminnes, niisama. Või oli see nali? Sellisele retoorikale alla kirjutada – äkki see ongi iroonia? Või siis olid nad hirmul ja nad oli sunnitud alla kirjutama?

Ilmselgelt polnud neil inimestel aastal 1948 nii häid võimalusi kui täna Mailis Repsil. Ja kuigi õnnitluses seisab kirjas, et nad näevad ette, kuidas Eesti rahva kultuur, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik, puhkeb õide, siis ajalugu nad ette näha ei osanud. Kui oleks osanud, kas siis nad oleksid Stalinit tervitanud?

Ja – kui oskaks tulevikku ette näha, oleks täna lihtsam ka valimiskogul. Aga ilmselt läheb veel pikalt ja kangutades.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.