Prokurör nõudis kohtuistungil Tartu pereisa peksjatele vanglakaristust ({{commentsTotal}})

Prokurör nõudis neljapäeval toimunud kohtuistungil vanglakaristust kahele mehele, kes ründasid tänavu märtsis Tartu kesklinnas pereisa tema lapse nähes.

Süüdistatavad Margus Laasi (20) ja Andrias Liivati (23) tunnistasid tänasel istungil enda süüd neile esitatud süüdistustes ja kahetsesid tehtut.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva palus süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada. Liivatile palus prokurör mõista kolmeaastane vangistus.

Kuna asi laheneb kohtus lühimenetluses, tuleb seaduse järgi karistusest maha arvata üks kolmandik ja kanda tuleb Liivatil kaheaastane vangistus, millele lisandub talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osana kolm kuud ja üheksa päeva.

Laasile palus prokurör samuti mõista kolmeaastane vangistus, millest lühimenetluses asja lahenemise tõttu tuleb tal kanda kaks aastat.

Liivati kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine ja Laasi kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello palusid kohtul mõista nende kaitsealustele kergem karistus.

Kohus teeb oma otsuse teatavaks 31. augustil.

4. märtsi õhtul kümmekond minutit enne kella 20 sai politsei väljakutse Küüni tänavale, kus noormehed olid peksnud neid manitsenud 32-aastast meest.

Esialgsetel andmetel oli üks noormees tänaval prügikasti ümber lükanud ning seda tegevust nägi pealt poest koos oma väikse lapsega väljunud 32-aastane mees, kes seda tegevust taunis.

Noomituse peale läks noomitud noormees agressiivseks ning lõi teda korrale kutsunud meest. Ühtlasi sekkusid konflikti veel teisedki noorukid.

Politseisse juhtunust teatanud ning agressiivse seltskonna kohta täpse kirjelduse edastanud inimese kaasabil pidas politsei lähipiirkonnas kinni juhtumiga seotud 15-23-aastased noorukid.

Peksmisel viga saanud mehele anti traumapunktis esmaabi ning lubati seejärel kodusele ravile.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: