Inglise kolledži sihtasutus kavatseb vanematelt raha kogumist jätkata ({{commentsTotal}})

Tallinna Inglise Kolledž.
Tallinna Inglise Kolledž. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna Inglise kolledži lapsevanemaid ühendav Kaasaegse Kooli sihtasutus (KKSA) jätkab õpilaste vanematelt annetuste korjamist ning selle raha eest õpetajate tasustamist hoolimata Harju maavanema teisipäevasest otsusest.

"Meie jätkame samaviisi nagu oleme seda seni teinud," ütles KKSA juhatuse liige Viljar Kähari BNS-ile.

Kähari kinnitas ka, et KKSA kavatseb jätkata õpetajatele palkade maksmist. "Täpselt sama tegevus, ei ole midagi muutunud. Meil on pedagoogid palgal ja me maksame neile töötasu ja riiklikud maksed," ütles Kähari.

Harju maavanem Ülle Rajasalu tegi 16. juunil TIK-ile kaks ettekirjutust, millest ühes nõudis, et kool lõpetaks sügiseks riikliku õppekava täitmiseks lapsevanematelt kaasrahastamise nõudmise ning teises palus järgida 7.-9. klassi õpilaste suurimat nädala õppekoormuse piirmäära. Inglise kolledž esitas ettekirjutuste suhtes 15. juulil vaide, mille Rajasalu teisipäeval oma vaideotsusega täies ulatuses tagasi lükkas.

Kommenteerides seda otsust, märkis Kähari, et KKSA jaoks ei muutu midagi.

Harju maavanem ja TIK-i vaidluse üks keskseid küsimusi on, kas KKSA poolt rahastatud õpetajate antud tunnid on õppekava osa või mitte.

Rajasalu viitab, et TIK-is õpetatakse C-võõrkeelena vene, prantsuse ja saksa keelt, aga mitte inglise keelt. Kool on vaides märkinud, et KKSA panustab omalt poolt C-võõrkeele õppimise võimaluste parandamisse ega kaasrahasta kooli õppekava. "Siit ilmneb vastuolu. Kui KKSA panustab C-võõrkeele õpetamisse, milleks ei ole inglise keel, siis on arusaamatu, miks rahastatakse eelkõige annetuste abil just inglise keele õpetamist," küsib Rajasalu oma otsuses, viidates õpetajatega sõlmitud lepingutele töötasu maksmiseks.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: