Fotod ja videod: Itaalia maavärinas hukkunute arv võib veel oluliselt tõusta, juhtunut kirjeldatakse kui Dante "Põrgut" ({{commentsTotal}})

Kuigi praeguste ametlike andmete kohaselt hukkus Itaalia maavärina tõttu 247 inimest, usuvad nii võimud kui ka eksperdid, et ohvrite arv võib veel märkimisväärselt tõusta, sest päästetööd alles käivad ning palju inimesi on endiselt teadmata kadunud.

Maavärin magnituudiga 6,2 leidis aset öösel kella 3 paiku, kui suurem osa inimestest oli magamas ning seega jäi rusude alla väga palju inimesi. Maavärina epitsenter oli Roomast 170 kilomeetri kaugusel kirdes Norcias 10 kilomeetri sügavusel. Lisaks inimohvritele tekitas maavärin ka ulatuslikke purustusi ning mõned piirkonna asulad on sisuliselt täielikult hävinenud, vahendasid BBC, Reuters jt.

Hukkunute arvu võimaliku suurenemise puhul väärib äramärkimist ka see, kuivõrd palju muutus see arv viimase öö jooksul - kui eile õhtul oli tsiviilkaitseamet lugenud kokku 159 hukkunut, siis täna hommikuks oli teada juba 247 ohvrit.

Lisaks ei saa Itaalia võimud piirduda ainult päästetöödega, sest maavärinad jätkuvad - pärast esialgset maavärinat on olnud sadu järeltõukeid. Täna registreeriti näiteks vahetult enne päikesetõusu kaks tugevat järeltõuget - magnituudiga 5,1 ja 5,4. Seetõttu ööbitakse piirkonnas endiselt telkides.

Kõige rohkem kannatada saanud asulad - Amatrice, Pescara del Tronto, Arquata del Tronto ja Accumoli - on ka tuntud turismipiirkonnad ning asulate rahvaarv suveperioodil mitmekordistub. Seega on hukkunute ja vigastatute hulgas ka palju mujalt saabunud inimesi.

Näiteks varises kokku Amatrice hotell, kus viibis umbes 70 külalist ning seni on üles leitud ainult 7 surnukeha. Hotelli omaniku sõnul võis enne varingut välja pääseda umbes 30 inimest.

Amatrice valiti möödunud aastal Itaalia kaunimate linnade hulka, nüüd on aga droonivideost näha, et asula majad on peaaegu kõik maatasa varisenud.

Ühe meediaga suhelnud kodaniku poolt olukorrale antud iseloomustus on leidnud Itaalia ja rahvusvahelise ajakirjanduse pealkirjades ka laiemat kasutamist. Rooma elanik Agostino Severo, kes oli külas Amatrice lähedal Illicas, ütles ajakirjanikele järgmise lause: "Me tulime õue linna keskväljakule ning see nägi välja nagu Dante "Põrgu". Inimesed karjusid: "Appi, appi!""

Peaminister Matteo Renzi valitsuskabinet arutab täna kiirkorras meetmeid, kuidas maavärina tõttu kannatanud piirkonnad uuesti jalule aidata.

Viimati toimus Itaalias ohvriterohke maavärin 2009. aastal L'Aquila piirkonnas. Tookord hukkus rohkem kui 300 inimest ning praegu kardetakse, et kolmapäevase katastroofi ohvrite arv võib peagi suuremaks osutuda.

Samas pakub L'Aquila kogemus natuke lootust teadmata kadunuks jäänud inimeste lähedastele - päästeameti pressiesindaja Luca Cari meenutas, et 2009. aastal leiti rusude alt ellujäänuid isegi 72 tundi pärast maavärinat.

Itaalia moodsa ajastu ohvriterohkeim looduskatastroof toimus 1908. aastal, kui Calabriat ja Sitsiiliat tabanud maavärina ja tsunami tagajärjel hukkus umbes 80 000 inimest. 

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema