Toetus Siim Kallasele on kasvanud pea kaks korda ({{commentsTotal}})

Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.

Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.

Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.

Kolmandal kohal rahva eelistustes on Keskerakonna volikogul Mailis Repsile alla jäänud Edgar Savisaar 15 protsendi suuruse toetusega.

Populaarsuselt neljas kandidaat on Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna poolt riigikogus üles seatav Allar Jõks kaheksa protsendiga. Indrek Tarandit näeks järgmise presidendina kuus protsenti.

EKRE presidendikandidaadi Mart Helme toetus on ligi kolm korda madalam kui tema juhitaval erakonnal – viis protsenti.

Veel väiksem on toetus kahel esmaspäeval riigikogus üles seataval kandidaadil Eiki Nestoril ja Mailis Repsil. Mõlemat näeks järgmise presidendina kolm protsenti vastanutest. Seega on kõik riigikogu esimeses voorus üles seatavad kandidaadid (Jõks, Nestor, Reps) toetusega alla 10 protsendi.

Urmas Paeti sooviks presidendikohale kaks protsenti ja Jaak Jõerüüti üks protsent vastanutest.

Erakondade valijate lõikes on Reps Keskerakonna valijatele alles kolmas eelistus Edgar Savisaare ja Marina Kaljuranna järel. Reformierakonna valijad eelistavad Siim Kallast Marina Kaljurannale. Nii IRL-i, Vabaerakonna kui SDE valijate esimeseks eelistuseks on aga pikalt just Kaljurand.

Kui võtta kõrvale vaid valimisealiste Eesti kodanike eelistused (väheneks nii nooremate vastajate kui vene häälte osakaal), siis tõuseks Jõks populaarsuselt kolmandaks kandidaadiks ja Savisaar langeks neljandaks.

Valimisealiste Eesti kodanike eelistuste pingerida oleks selline: Kaljurand 25 protsenti (juuniga võrreldes pluss kolm protsendipunkti), Kallas 19 protsenti (pluss üheksa), Jõks 10 protsenti (pluss üks), Savisaar seitse protsenti (miinus üks), Tarand seitse protsenti (muutus null), Helme kuss protsenti (pluss üks), Nestor neli protsenti (pluss üks), Reps kolm protsenti (pluss kaks), Paet kaks protsenti (muutus null) ja Jõerüüt üks protsenti (miinus kaks).

Turu-uuringute AS küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 1003 Eesti alalist elanikku alates 15. eluaastast. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 818. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, väikeste protsent-väärtuste puhul on viga väiksem.

Toimetaja: Anvar Samost



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema