Toetus Siim Kallasele on kasvanud pea kaks korda ({{commentsTotal}})

Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.

Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.

Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.

Kolmandal kohal rahva eelistustes on Keskerakonna volikogul Mailis Repsile alla jäänud Edgar Savisaar 15 protsendi suuruse toetusega.

Populaarsuselt neljas kandidaat on Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna poolt riigikogus üles seatav Allar Jõks kaheksa protsendiga. Indrek Tarandit näeks järgmise presidendina kuus protsenti.

EKRE presidendikandidaadi Mart Helme toetus on ligi kolm korda madalam kui tema juhitaval erakonnal – viis protsenti.

Veel väiksem on toetus kahel esmaspäeval riigikogus üles seataval kandidaadil Eiki Nestoril ja Mailis Repsil. Mõlemat näeks järgmise presidendina kolm protsenti vastanutest. Seega on kõik riigikogu esimeses voorus üles seatavad kandidaadid (Jõks, Nestor, Reps) toetusega alla 10 protsendi.

Urmas Paeti sooviks presidendikohale kaks protsenti ja Jaak Jõerüüti üks protsent vastanutest.

Erakondade valijate lõikes on Reps Keskerakonna valijatele alles kolmas eelistus Edgar Savisaare ja Marina Kaljuranna järel. Reformierakonna valijad eelistavad Siim Kallast Marina Kaljurannale. Nii IRL-i, Vabaerakonna kui SDE valijate esimeseks eelistuseks on aga pikalt just Kaljurand.

Kui võtta kõrvale vaid valimisealiste Eesti kodanike eelistused (väheneks nii nooremate vastajate kui vene häälte osakaal), siis tõuseks Jõks populaarsuselt kolmandaks kandidaadiks ja Savisaar langeks neljandaks.

Valimisealiste Eesti kodanike eelistuste pingerida oleks selline: Kaljurand 25 protsenti (juuniga võrreldes pluss kolm protsendipunkti), Kallas 19 protsenti (pluss üheksa), Jõks 10 protsenti (pluss üks), Savisaar seitse protsenti (miinus üks), Tarand seitse protsenti (muutus null), Helme kuss protsenti (pluss üks), Nestor neli protsenti (pluss üks), Reps kolm protsenti (pluss kaks), Paet kaks protsenti (muutus null) ja Jõerüüt üks protsenti (miinus kaks).

Turu-uuringute AS küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 1003 Eesti alalist elanikku alates 15. eluaastast. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 818. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, väikeste protsent-väärtuste puhul on viga väiksem.

Toimetaja: Anvar Samost



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: