Kaljurand: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast ({{commentsTotal}})

Välisminister Marina Kaljurand arutas eile Ankaras Türgi presidendi, parlamendispiikri, peaministri ja välisministriga Türgi suhteid Euroopa Liiduga, rändekriisi, terrorismivastast võitlust ning koostööd NATO-s.

Rändekriisist kõneldes rõhutas Kaljurand Euroopa ühtsuse olulisust olukorra leevendamisel ning kriisi algpõhjustega tegelemise tähtsust. Samuti tunnustas Kaljurand Türgi märkimisväärset panust kriisi lahendamisel. "Euroopa Liidu ja Türgi lepe ebaseadusliku rändega võitlemisel on andnud selgeid tulemusi ning ebaseaduslikud rändevood Türgi suunalt on pidurdunud," lausus Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti jätkuvat toetust Türgi lähenemisel Euroopa Liidule. "Türgi on Euroopa jaoks tähtis partner paljudes olulistes välispoliitilistes küsimustes ja mitmete probleemide lahendamisel, seetõttu on oluline hoida Türgit Euroopa Liidu kursil," lausus Kaljurand.

Veel kõneldi koostööst NATO-s, viimastest arengutest Süürias ning terrorismivastasest võitlusest. "Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast Euroopas ja maailmas laiemalt. Oleme lähedased liitlased NATO-s ja hindame partnerlussuhet kõrgelt," lausus välisminister Kaljurand.

Samuti arutati pingestunud olukorda Ida-Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone. Kaljuranna sõnul on Eesti ja Türgi seisukohad nendel teemadel samad.

Kahepoolsetest suhetest kõneldes rõhutas välisminister Kaljurand, et Eesti ja Türgi on head sõbrad ja liitlased, kelle poliitilised, majanduslikud ning kultuurisuhted arenevad jõudsalt. "Türgi ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ning oli ka suur toetaja Eesti püüdlustel NATO liikmesusele," sõnas välisminister Kaljurand.

Välisminister Kaljurand kutsus Türgi kolleegi Mevlüt Cavusoglut külla Eestisse, visiit on planeeritud oktoobrisse.

Välisminister Marina Kaljurand viibis eile ja täna visiidil Ankaras Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana ning 47 liikmesriigi eestkõnelejana. Kaljurand kohtus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani, parlamendi spiikri Ismail Kahramani, peaministri Binali Yildirimi, välisministri Mevlüt Cavusoglu, justiitsministri Bekir Bozdagi ja opositsiooni erakondade ning naisorganisatsiooni Flying Brooms esindajatega.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: