Kaljurand: Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast ({{commentsTotal}})

Välisminister Marina Kaljurand arutas eile Ankaras Türgi presidendi, parlamendispiikri, peaministri ja välisministriga Türgi suhteid Euroopa Liiduga, rändekriisi, terrorismivastast võitlust ning koostööd NATO-s.

Rändekriisist kõneldes rõhutas Kaljurand Euroopa ühtsuse olulisust olukorra leevendamisel ning kriisi algpõhjustega tegelemise tähtsust. Samuti tunnustas Kaljurand Türgi märkimisväärset panust kriisi lahendamisel. "Euroopa Liidu ja Türgi lepe ebaseadusliku rändega võitlemisel on andnud selgeid tulemusi ning ebaseaduslikud rändevood Türgi suunalt on pidurdunud," lausus Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti jätkuvat toetust Türgi lähenemisel Euroopa Liidule. "Türgi on Euroopa jaoks tähtis partner paljudes olulistes välispoliitilistes küsimustes ja mitmete probleemide lahendamisel, seetõttu on oluline hoida Türgit Euroopa Liidu kursil," lausus Kaljurand.

Veel kõneldi koostööst NATO-s, viimastest arengutest Süürias ning terrorismivastasest võitlusest. "Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast Euroopas ja maailmas laiemalt. Oleme lähedased liitlased NATO-s ja hindame partnerlussuhet kõrgelt," lausus välisminister Kaljurand.

Samuti arutati pingestunud olukorda Ida-Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone. Kaljuranna sõnul on Eesti ja Türgi seisukohad nendel teemadel samad.

Kahepoolsetest suhetest kõneldes rõhutas välisminister Kaljurand, et Eesti ja Türgi on head sõbrad ja liitlased, kelle poliitilised, majanduslikud ning kultuurisuhted arenevad jõudsalt. "Türgi ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ning oli ka suur toetaja Eesti püüdlustel NATO liikmesusele," sõnas välisminister Kaljurand.

Välisminister Kaljurand kutsus Türgi kolleegi Mevlüt Cavusoglut külla Eestisse, visiit on planeeritud oktoobrisse.

Välisminister Marina Kaljurand viibis eile ja täna visiidil Ankaras Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana ning 47 liikmesriigi eestkõnelejana. Kaljurand kohtus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani, parlamendi spiikri Ismail Kahramani, peaministri Binali Yildirimi, välisministri Mevlüt Cavusoglu, justiitsministri Bekir Bozdagi ja opositsiooni erakondade ning naisorganisatsiooni Flying Brooms esindajatega.

Toimetaja: Laur Viirand



teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: